Kalapüük
1. veebruar 2007, 17:10

Süvamerepüügi vähendamine on paratamatu

Euroopa Komisjon on hoiatanud, et süvamereliikide püügi vähendamine on paratamatu, kas vabatahtlikult, et kalavarusid kaitsta, või olukorrast tingituna, kus kalavarud ammenduvad püüdmise tõttu. See hoiatus esineb süvamere kalavarude püügipiirkondade majandamiseks mõne aasta eest võetud meetmete ülevaates. Komisjon järeldab, et mõned meetmed on puudulikud, seda osaliselt ebapiisava teavitamise tõttu asjaomaste püügipiirkondade kohta ning osaliselt liikmesriikide vastumeelsuse tõttu piirata uusi püügipiirkondi.

Euroopa Komisjoni kalanduse ja merenduse volinik Joe Borg ütles: „Otsused teatavate süvamere-püügipiirkondade järk-järguliseks kaotamiseks võttis nõukogu vastu novembris. Õrnade liikide tõhusa kaitsmise tagamiseks tuleb kindlasti võtta edasisi meetmeid. Komisjon on kõnealusele ülesandele täielikult pühendunud ning jätkab tööd kõigi asjaomaste pooltega.“

Süvamereliikide püük on suhteliselt uus tegevus. Nende vähetuntud liikide kiiresti laienevate püügipiirkondade piiramiseks kehtestati 2002. aastal lubatud kogupüügid ajavahemikuks 2003 kuni 2004. 2004. aastal laiendati lubatud kogupüüke varem reguleerimata liikidele ning karekala kaitseks loodi keelualad.

Lisaks nendele võeti muid meetmeid, sealhulgas püügikoormuse vähendamine, aruandluskohustus, andmete kogumine ja kontroll. Lubatud kogupüükide kohta järeldub aruandest, et need ei ole piisavalt tõhusad, kuna need on paljude liikide puhul liiga kõrged, mis ei võimalda tagada kalavarude säästmist. Enamiku kalavarude deklareeritud saagid olid lubatud kogupüügist oluliselt väiksemad. Lisaks tekitas probleemi asjaolu, et eri liikide koosesinemine püügipiirkondades, puudulik teave kalavarude liigilise koostise, vette tagasilaskmise ja geograafilise leviku kohta tegi keeruliseks lubatud kogupüükide sihikindla kasutamise. Vaatamata nimetatud probleemidele järeldub ülevaatest, et lubatud kogupüükidel on jätkuvalt oma koht teiste meetmete hulgas.

Lisaprobleemid tulenesid katsetest kontrollida püügikoormust püügimahtude ülemmäärade kehtestamise ja püügilubade kasutamisega. Praktikas olid püügimahtude piirangud püügikoormuse piiramiseks liiga kõrged. Selle tingisid püügilubade andmiseks kehtestatud kriteeriumid. Võttes arvesse, et süvamere-püügipiirkondades esinevad koos eri liigid, viisid need kriteeriumid selleni, et laevade puhul, mis püüdsid süvamereliike kaaspüügina, nõuti kõnealust luba. See kahjustas süvamereliikide kaitseks mõeldud püügikoormuse vähendamise tõhusust ning tekitas samal ajal probleeme teiste püügipiirkondade kontrollimisel.

Liikmesriigid peavad jälgima süvamere laevade püügikoormust (merel oldud aeg ning asjaomaste laevade võimsus ja arv) ja sellest komisjoni teavitama. Nõue oli vähendada kalapüügiluba omavate laevade püügikoormust võrreldes 2003. aasta tasemega 10% võrra 2005. aastal ning 10% võrra 2006. aastal.

Kuna mõned liikmesriigid ei ole püügikoormuse kohta regulaarselt aru andnud, puudub komisjonil terviklik pilt eri püügivahendite mõjust. Seetõttu on raske hinnata püügikoormuse piiramise tegelikku mõju 2005. ja 2006. aastal.

Liikmesriigid rakendasid puudulikult teaduslikku proovivõtukava, mis loodi vajaliku teabe kogumiseks süvamereliikide püügi kohta. Osaliselt võib see olla tingitud puudustest asjaomase määruse sõnastuses. 2004. aastal võeti vastu uus andmekogumise määrus, mis sisaldas konkreetsemaid suuniseid.

Keelualade tõhusust hinnates jõudis komisjon järeldusele, et liikmesriikide pädevad kontrolliasutused oleksid võinud rohkem kasutada elektroonilist laevaseiresüsteemi, et hoiatada inspektoreid kahtlasest tegevusest keelualadel. Muret on väljendatud ka nende süvamereliikide lossimiseks määratud sadamate kontrolli ja järelevalve tõhususe suhtes, mille kontrollist ja järelevalve korrast peavad liikmesriigid komisjoni teavitama.

Ettearvatult järeldab komisjon, et süvamereliikide varude piisavaks kaitsmiseks ei ole meetmeid küllaldaselt tõhusalt rakendatud. Kõnealuste püügipiirkondade eesmärgipärasemaks majandamiseks on vajalik infovoo oluline paranemine. Kõige rohkem on vaja saada paremat teavet erinevate püügipiirkondade kohta, kus püütakse süvamereliike, et püügikoormust saaks edaspidi sihipärasemalt kontrollida. Proovivõtukava tuleks ühtlustada. Seda tuleb teha liikmesriikide ja Kirde-Atlandi Kalanduskomitee asjaomaste pooltega konsulteerides. Samuti tuleks suuremat rõhku panna andmete kogumisele, et hinnata püügipiirkondade mõju ökosüsteemidele. Järelevalve ja kontrolli korda tuleb rangemaks muuta. Kõikide aruandes esitatud meetmete tõhusa rakendamise tagamiseks on kahtlemata vajalik liikmesriikide poliitiline tahe.

Euroopa Komisjon

Brüssel, 1. veebruar 2007

Anneli Verro

http://www.ec.europa.eu/index_et.htm