Kalapüük

MM jääaluses kalapüügis 21.-24. veebruar 2008 

Kalale!, 10. märts 2008 21:56
Tänavused maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis marmõssiga ehk kirbutamises toimusid Venemaal Lipetskis, Matõrskoje veehoidlal. Võistlustel osales ka juba traditsiooniliselt Eesti meeskond kelledest ühe liikmega, Sven Michelsoniga õnnestus ka jutule saada.

Räägi natuke kõigepealt, kuidas Sa üldse kalaspordi juurde sattusid?

Olen kalal käinud juba lapsepõlvest saadik ja nii avastasin ennast ükskord aastaid tagasi Paunkülas, osalemas talvistel kalapüügivõistlustel. Et asi tundus huvitav juba sellepärast, kuidas eesotsa mehed sellise koguse kala suutsid välja püüda võrreldes minu tagasihoidliku saagiga. Nii saigi kaetud nende varustust, küsitud nõu ja uuritud veidikene kirjandustki. Kõige rohkem üllatas mind loomulikult see, et kui mina oma esimesel võistlusel püüdsin 0.15mm tamiili ja herneterasuuruse marmõssiga, siis kõvemad mehed kasutasid 0,06-0,08mm ning imepisikesi marmõsse. Aastate jooksul paranesid kogemuste lisandumisel tulemused ja viimastel aastatel on tulnud ka mõned koduste võistluste võidud.

Kuidas üldse selline suurvõistlus läbi viiakse ja palju on osalejaid?

Veekogule on jääle märgitud kümme 100x100m sektorit, millel võisteldakse kaks päeva. Esimesel päeval kasutatakse viite sektorit ja teisel päeval teist viite. Üks päev jääb ka enne võistlusi treeninguteks, kus on lubatud treeningpüük kitsal, tähitatud ribal ümber võistlussektorite. Võistlejad loositakse sektoritesse selliselt, et igas sektoris oleks üks iga osaleva riigi esindaja. Tulemuste arvestamisel jagatakse osalejad gruppidesse, 1.-5.; 6.-10.; 11.-15: jne. Esimesest kuni viienda koha selgitavad omavahel sektori võitjad, püütud kala kogukaalu põhjal, kuuendast kümnendani iga sektori teise koha saanud jne. Kahe päeva kohapunktid liidetakse ja nii selgubki võitja. Samuti peetakse arvestust ka meeskonnavõistluses.

Tänavu võttis osa üksteist riiki, viiekümne viie sportlasega, lisaks suurematel talikalastusriikidel ka varumehed. Eestit esindasid võistkonna kapten ja hing Mati Banhard, Stanislav Pesjukov, Marko Abram, Aivar Karpson ja mina. Nendest viiest mehest koosnes ka kogu meie meeskond. Sellistel Riikidel nagu Venemaa, Läti, Valgevene ja veel mõned oli kaasas mitu treenerit ja varumeest, kes võistluste ajal sektori äärest said oma sportlaseid abistada.

Milles see abi seisnes?

Treenerid ja varumehed jälgisid, kes kuidas sektoris püüdis ja kui mõnel mehel hakkas korralikult kala tulema, siis anti märkide abil kohe omadele märku, kuhu liikuda.

Milliseid söötasid ja peibutust kasutati ja milline on võistlustaktika?

Söötadest on põhiline loomulikult motõll, lubatud on kasutada kõiki söötasid peale tehissöötade. Samuti on ka peibutusega. Kuna Matõrskoje veehoidla võistlusalal oli põhikalaks ahven 20-100g., siis kasutati peibutiseks enamasti siiski motõlli. Meil oli seda tellitud kuni 2,5kg mehe kohta, kolme päeva peale. Taktikast lisaks eelpoolmainitule niipalju, et loomulikult pead sa jälgima sektoris toimuvat ja kui endal kala ei ole veel õnnestunud alla saada ning teine mees sektoris agaralt toimetab, siis tuleb talle lubatud viie meetri raadiusse auk puurida. Kui aga kala hoolimata sellest võtma ei hakka, siis tuleb motõlli allasöötmisega üritada vastaselt vähemalt kala alt ära meelitada. Selline väike “käkikeeramine” käib asja juurde. On ka veel mõningaid nippe, aga ega siis kõike ei või ju välja rääkida....

Kuidas võistlused läksid ja millised olid tulemused?

Noh, võiks öelda et Harju keskmiselt. Esimene päev oli seis väga hea oma sektoris teine, üldarvestuses seitsmes. Kindlasti oli asi ka selles, et oli minu ilm – paar kraadi plussi, pilves ja sadas kergelt. Leidsin kala suht kergelt üles ja suutsin osa ka nii välja võtta, et keegi ei märganud. Päeva lõpuks aga oli kogu meie sektori punt ümber minu kogunenud. Teine päev tuli aga päike välja ja tõmbas ka temperatuuri miinusesse. Selline ilm ei ole just minu lemmikuid ja seda näitas ka sektori üheksas koht. Kahjuks “õnnestus” mul üks kala ära kaotada ja et vahed olid sel päeval üliväikesed, maksis see ka üldarvestuses mitu head kohta. Kokkuvõttes langesin kahekümne neljandaks. Teise päeva tugeva esinemisega, tõusis meeskonna uustulnuk Aivar Karpson kaheteistkümnendaks olles sellega Eesti meestest parim. Individuaalvõistluse võit ja kolmas koht läks Venemaale, nende vahele mahtus Ukraina esindaja. Meeskondlikult oli parim Venemaa, teine Läti ja kolmas Leedu. Eesti saavutas seitsmenda koha.

Kas jäid võistlustega rahule?

Jah ja ei ka. Iga võistlus on pinget pakkuv kahju ainult, et individuaalselt teine päev ebaõnnestus. Meeskondlikult on aga raske võistelda praegu talikalastuse suurriikidega, kellel lisaks võistlejatele on kaasas treenerid, abistajad ja varumehed ning kus juba klubiline tegevus on palju kõrgemal tasemel, kui Eestis. Finantsilised vahendid ei võimalda meil teha veel veekogul elementaarset eelluuret, võtta kaasa abilisi ja varumehi. Enamus meie meeskonna mehi sõitis Lipetskisse puhtalt enda rahakoti peal. Siinkohal tänaksingi Kalale.ee – d, kes aitas mul kanda osa kulutusi nendel võistlustel. Korraldus oli ka võrreldes eelmise aastaga Poolas veidi kehvemal tasemel, mis puudutab majutust ja toitlustamist.

Mis edasi?

Tuleb valmistuda järgmise aasta maailmameistrivõistlusteks, mis esialgselt peaks taas Poolas toimuma. Seal osalemiseks on avaldanud soovi ka mõned uued riigid, nii et konkurents läheb veelgi tihedamaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee