Kalapüük
5. juuni 2008, 10:15

Tarbja järves elutseb kümnekilone karpkala

Esmaspäeva varahommikul õngitses paidelane Rene Martin Tarbja tehisjärvest välja rohkem kui kümnekilogrammise karpkala, mida kalateadlane peab Kesk-Eesti kohta küllaltki harukordseks. Tuletõrjuja ametit pidav 36aastane Rene Martin oli istunud koos poja Steniga järve kaldal veidi üle 12 tunni, kui õngekork järsult vee alla kadus. «Kala rabeles jõuliselt ja püüdis mu konksuga kõrkjatesse ujuda,» meenutas ta.

Tuletõrjuja ametit pidav 36aastane Rene Martin oli istunud koos poja Steniga järve kaldal veidi üle 12 tunni, kui õngekork järsult vee alla kadus. «Kala rabeles jõuliselt ja püüdis mu konksuga kõrkjatesse ujuda,» meenutas ta. «Hüüdsin Stenile, et ta õngest kõvasti kinni hoiaks, et saaksin kätega kala veest välja tõmmata.»

Mõnekümneminutilise ponnistuse järel õnnestuski Martinil kala veest kätte saada. «Karpkala nähes oli rõõmu palju, et see on niivõrd suur,» sõnas ta.

Kakskümmend viis aastat kalastamist harrastanud Rene Martin usub, et hea kalaõnne tõi talle Inglismaalt tellitud sööt.
Foto: Erakogu

Saak pääses vette tagasi

Üllatusest hoolimata kaalus Martin saagi kiiresti ära – karpkala kaalus 10,4 kilogrammi – ja laskis ta pärast pildistamist vette tagasi.

Kahekümne viie aastase kalamehestaažiga Martini meelest peitubki püügivõlu kala veest välja tõmbamises ja selle vette tagasi laskmises. «Lugupidamisest meie vete ühe väärikama kala vastu pole ma nende söömisest väga huvitatud,» põhjendas ta. «Kalli varustuse soetamise asemel oleks sel juhul targem kala poest osta.»

Martin tunnistas, et nädala algul konksu otsa jäänud väikekoera mõõtu kala polnud tal kaugeltki esimene omalaadsete seast.

Kalaõnne tagab õige sööt

Paari nädala eest püüdis ta veidi kergema karpkala kohalikust järvest. Varem õngekonksu otsa jäänud kalade kaal on piirdunud vaid mõne kilogrammiga.

Martini kogemust mööda on karpkala äärmiselt ettevaatlik, mistõttu on teda püüda keeruline. Püüki hõlbustavad siiski erisöödad, mida Martin vahendab Inglismaalt Eestisse müüa. «Sügavkülmas säilitatavad söödakuulikesed on karpkaladele meelepärane toit, meelitades enda juurde just priskemaid,» selgitas ta.

Tartu Ülikooli Mereinstituudi teadlast Jaak Tambetsit uudis Tarbja järvest püütud karpkala kohta üllatas. «Kesk-Eesti vetest pole sedavõrd suuri kalu just tihti püütud,» põhjendas ta. «Samas tunnen kalameest isiklikult ja tean, kui pühendunud ta oma hobile on.»

Küsimusele, kas nii suurt kala kätte saada aitas imesööt, vastas Tambets, et ilma sööta kasutamata on karpkalapüük pigem õnnemäng. «Kõik oleneb sellest, millise kalamehega on tegemist, algajad kasutavad algteadmisi, edasijõudnud juba poolprofessionaalseid oskusi,» selgitas ta.

Viimane teade Järvamaal püütud hiigelkala kohta pärineb möödunud aasta juulist, mil ajalehed kirjutasid paidelasest Virve Krassist, kes oli püüdnud kohalikust tehisjärvest täpselt kümme kilogrammi kaaluva haugi. Oletatavasti püstitas Krass sellega Eesti naiste kalapüügirekordi.

Kristjan Pihl

Järva Teataja