Saimaa oma 14 000 saarega on Euroopa suuruselt neljas järv pindalaga 4377km2, mille suurimaks sügavuseks on mõõdetud 84meetrit. Et kõike seda looduskaunist kalarikkust on väga raske läbi võtta ühe pisikese artikliga, vaataks lähemalt Saimaa järve lõunapoolset osa, Suur-Saimaat, mis ühtlasi ka eestlasele kõige lähem.
Suur-Saimaa asub Soome kaguosas, Lõuna-Karjalas ja on oma suhteliselt tiheda asustuse, kalarikaste vete ning maalilise loodusega sobiv reisisihtpunkt aktiivset puhkust veeta soovivale kalamehele. Suur-Saimaa rannal olevad tähtsamad asustatud punktid on Lappenranta, Mikkeli, Imatra, Taipalsaari, Savitaipale ja Puumala. Saimaale sõita võib nii kalameeste seltskonnaga, kui ka perega. Mõlemal juhul võiks esimesel korral endale varuda 5-7päeva, et jääks aega põhjalikult tutvuda järve poolt pakutavate kalapaikadega. Hiljem, olles välja valinud endale sobiva püügiviisi ja püügikohad, võib Saimaal veeta ka pikka nädalalõppu.
Kala on Saimaas liigirikas ja teda on palju. Alustada võiks ahvenast, särjest, haugist ja latikast, mida saab püüda ka päris kaldast või iga saarekese ümbrusest käsiõnge, põhjaõnge ja spinninguga. Veekoguga juba veidi tuttavamaks saades võib minna edasi kohaga ja Saimaa pärlite – järvelõhe ning forelliga, mida püütakse trollinguga. Ahvenat särge saab aastaringselt. Haugi püügiks sobib aeg jääminekust kuni hilissügiseni välja nii spinninguga, kui trollinguga. Landieelistuseks oli viimasel paaril aastal trollingul suuremates ühtlase 5-6meetri sügavusega lahtedes ahvena värvides suuremat sorti Karikkod ja Rapalad, spinninguga Predaatori võdikud ja Kuusamo Räsänen ahvena värvides. Püütud kalad olid enamast ühe kuni kahe kilosed, suurim õnnestus saada tänavu kevadel trollingul ja kaalus 3,8kg.
Lõhe ja forellipüügi hooaeg kestab jää minekust kuni vee soojenemiseni Jaanipäeva paiku ja vete jahenemisest septembris kuni esimese jääni. Punase püüki võiks alustada kalagiidi või Saimaal käinud kalamehe käe all, sest omapäi veekogu ja õiget püügiviisi tundmata lõppeb selline üritus pea kindla nulliga. Kalagiididest võin julgelt soovitada Taipalsaaris olevat Teuvo Mäkineni(http://www.saimaanpaula.com/ kodulehekülg ka Vene ja Inglise keeles), kellelt saab ka kalastusload, öömaja ja paate üürida. Näiteks maksab temalt üüritud Buster XS üheks päevaks 40eurot ja nädalaks 240eurot. Kalastusluba müüvad ka kõik postiasutused, kalastuskauplused ja pangad ning nädalane luba maksab 15eurot. Trollinguluba maksab sõltuvalt kalapüügialast enamasti 15-25eurot nädal. Lähemalt http://www.kalakortti.com/ .
Kes soovivad omal käel Saimaaga tutvuda, siis nädalaks 4inimese suvemaja üürimise hinnad algavad 200eurost keskmine hind jääb sinna 300-350euro kanti. Endale sobiva suvemaja saad valida aadressilt http://www.saimaatours.fi/ .
Talvel püütakse Saimaal põhiliselt ahvenat ja särge sikuti ja kirplandiga. Saagid on korralikud. Kohalikud kasutavad enamasti pikilanti ja roikkut, mina olen kasutanud erineevaid põiklante Lucky John, Rapala ja Kuusamo. Üldiselt võtab ahven talvel kõike, mis jääaugust alla mahub, tähtis on ta üles leida. Otsida tasub ikka saarte ja karide ümbruses, abiks kajalood. Talvemeestele ka üks hoiatus – üksi suurtele seljandikele uitama minna ei tasu, Saimaal esineb palju tugeva hoovusega kohti, kus jää ka tugeva pakasega nõrk võib olla. Kokkuvõtteks veel niipalju, et Saimaal kalata jääda on suht raske, kui just seda elu suurimat jahtima ei lähe. Tinisevaid õngenööre ja teravaid konkse!
Kasulikud leheküljed internetis:
www.osaajaverkko.net/vuoksenkalastuspuisto/
http://www.saimaa.fi/
http://www.kalastajanmaailma.com/
http://www.kalahullu.com/
Kommentaarid (0)