Harrastuskalapüügi tulevikust Eestis

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algusajaga võrreldes on harrastusliku kalapüügi korraldus ning olukord praeguseks oluliselt muutunud. Harrastuskalapüügi areng on suunatud kalavaru säästlikule kasutamisele ja kalavarude väärtustamisele. See on ka järjest rohkem võimalik, kuna kalavarudest majanduslikult sõltuvate isikute arv on oluliselt vähenenud ning aegamisi tasakaalustumas kasutada oleva kalaressursiga. See omakorda võimaldab kala püüda ja seega harrastuskalapüüki arendada ka paljudel sellistel veekogudel, kus kutseline kalapüük on mittetasuvuse tõttu kadunud või vähene.

Paraku on stiihilise harrastuspüügi arengu tõttu tekkinud erinevates Eesti piirkondades väga suured kontrastid harrastuskalapüügi vahendite ja nende kasutamise osas. Pealtnäha sarnastel veekogudel on lubatud püügivahendid maakonniti väga erinevad. Sageli aga puudub sellel selge ja põhjendatud alus, mis omakorda tekitab segadust nii harrastuskalastajate endi kui ka üldsuse silmis. Ennekõike on probleemiks tõusetunud nakkevõrgu kasutamine harrastusliku kalapüügi vahendina. Samuti on tekkinud huvide lahknevused veekogudel, kus toimub samaaegselt nii harrastuslik kui ka kutseline püük. Neis klassikalistes ressursi jagamise küsimustes tuleb kehtestada kõigile arusaadavad ja selged reeglid ning eelisarendada keskkonnasäästlikku tegevust ja püügiviise.

Et sellises olukorras tagada tasakaalustatud areng, on vaja pikaaegset ja harrastuspüügi põhialuseid ning peamisi arengusuundi kinnitavat arengukava. Keskkonnaministri 10. juuni 2008. aasta käskkirjaga moodustatud harrastuskalapüügi arengukava koostamise töörühma ülesandeks ongi sätestada harrastuskalanduse prioriteetsed tegevussuunad aastateks 2009–2013, lähtudes riiklikest vajadustest, harrastuskalastajate huvidest ning laiematest keskkonnalastest eesmärkidest. Samuti on töörühma ülesanne selgitada välja harrastuslikku kalapüüki kui kõige suurema osalejaskonnaga vaba aja veetmise võimalust piiravad probleemid, arenguperspektiivid ning meetmed selle valdkonna edasiseks arendamiseks. Töörühma on lisaks Keskkonnaministeeriumi esindajatele kaasatud harrastuskalastajaid ühendavad organisatsioonid, kutselist kalapüüki kureeriv Põllumajandusministeerium, kalakaitse, looduskaitse ja kalavarude uurimisega tegelevate teadusasutuste esindajad. Selline lai kaasatavate osalus arengukava koostamisel peaks tagama põhjaliku ning adekvaatse hinnangu andmise Eesti harrastuskalapüügi hetkeolukorrale ja tulevikuvõimalustele, arvestades seejuures kõigi osapoolte vajadustega.

Seni on arengukava koostamise töörühma peamisteks aruteluteemadeks olnud harrastuslike kalapüügivahendite ja nende kasutamiseks sobilike piirkondade väljaselgitamine. Samuti püügiõiguse tasu suurus, kalakoguste piiramise vajadus harrastuspüügil, harrastuskalastajate kaasamine otsustuste tegemisse, harrastuskalapüügi eetikaküsimused, järelevalvealane ning harrastuskalapüügiõiguse kättesaadavuse lihtsustamine. Töörühma ettepanekute ja seisukohtade kujundamisel võetakse arvesse ka neid harrastuskalastajate ettepanekuid, mis selgusid keskkonnaministeeriumi korraldatud küsitluste käigus.

Arengukava töörühm on praeguseks jõudnud seisukohale, et harrastuslikul kalapüügil ei ole vajadust hakata piirama ööpäevas püüda lubatud kalakoguseid ning harrastuslikuks kalapüügiks nakkevõrgu kasutamise lubamisel ei ole vaja eristada püüdjaid elukohast sõltuvalt.

Eestis on umbes 50 000 harrastuskalastajat ehk pisut üle 3% elanikkonnast. Eesmärgiks on harrastuskalastuse kui kalavaru säästva ja tervisliku vabaajaveetmise võimaluse propageerimine ja harrastuskalastajate osakaalu tõstmine elanikkonnas.

Arengukava peaks valmima 2009. aasta alguseks.

(Artikkel kirjutatud ajalehe Vooremaa tellimusel, ilmus 9.08.2008.)