Kalapüük
1. september 2008, 23:53

Uuring selgitas Eesti veekogude olukorda

Eesti veemajanduskavade ettevalmistamise käigus tehtud uuring näitas, et põllumajandustegevus, asulate puhastamata reovesi ja veekogude paisutamine ehk kalade rände takistamine on tugevat negatiivset mõju avaldanud just pinnaveele. Põhjavett on aga negatiivselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine, seda eeskätt Ida-Virumaal. “Intensiivistuv ja kontsentreeruv põllumajandustegevus põhjustab meil järjest suurenevaid piirkondlikke reostusi, mille vältimine ja likvideerimine on äärmiselt kulukad,” täpsustas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner.

“Intensiivistuv ja kontsentreeruv põllumajandustegevus põhjustab meil järjest suurenevaid piirkondlikke reostusi, mille vältimine ja likvideerimine on äärmiselt kulukad,” täpsustas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner. “Ka on probleemiks kujunenud veekogudele ilma kalapääsudeta rajatud hüdroelektrijaamad, mis tõkestavad kalade rännet.”

Uuringu andmetel mõjutavad Eesti vee seisundit peale põllumajandusreostuse ja asulate reovee suuresti ka prügilatest ja jääkreostuskolletest pärit reostusained, veevõtt nii olme kui ka tööstuste vajadusteks ning kaevandamise ning kuivendamisega kaasnevad veeheited.

Linnade ja asulate veeprobleemid on valdavalt tingitud sellest, et veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme pole piisavalt rajatud või uuendatud. Oma osa on ka valglinnastumisel, mille tagajärjel suureneb veevõtt ja reostuskoormus neis uutes elamupiirkondades, kus enne olid veekogud inimtegevusest mõjutamata.

“Tunduvalt paremas seisus on need alad, kus vähe tegeldakse põllumajandusega, puuduvad suured vett mõjutavad karjäärid ning veekogudesse juhitav heitvesi vastab nõuetele,” märkis Reisner, tuues näiteks inimtegevusest suuresti mõjutamata jäänud Prandi jõe ülemjooksu ning Pikkmetsa, Käoru, Toonoja, Paelama, Uia, Tõramaa ja Loode jõed Pärnu alamvesikonnas. “Kõige hullem on olukord Pääsküla, Kroodi, Ilmatsalu ja Koreli ojades-jõgedes,” ütles Reisner.

Abinõud veeseisundi parandamiseks nähakse ette Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavade eelnõudes. Need omakorda on koostatud alamvesikondade veemajanduskavade põhjal. Kavade eelnõudega saab alates tänavu detsembrist tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehekülje kaudu ja järgmise aasta suvest on need olemas ka kõikides maakondades. “Ootame kuni järgmise aasta lõpuni kõikide asjasthuvitatud inimeste ettepanekuid ning vastuväiteid,” märkis Reisner.

Ühtekokku kuulub Eestis hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole.

Veekogude seisundi prognoos aastaks 2015: http://www.envir.ee/1076073
Ülevaade olulistest veeprobleemidest: http://www.envir.ee/1076062