Kalapüük
28. september 2008, 20:56

Isade-poegade kalastuslaager Vaiblas 2008

Vaibla isade-poegade laagrisse, mis toimus 11-15. augustil, tuli kohale üle 40 inimühiku. Täpset arvu ei saagi ütelda, sest mõni meist laagerdas asjaolude sunnil vaid 2-3 päeva: ütleme siis, et 40.

Ilm meid ülemäära ei hellitanud: tihedad sajud ning tihked tuuled sundisid meid tegevusi ja ka tegevuspaiku käigu pealt muutma – Võrtsjärv näitas oma karvasemat näopoolt ning järve peale eriti asja ei olnud; pisema mootoriga oli vastutuules tükk tegemist, et Vaibla kanalist üldse välja trügida. Seepärast sättisime praktilised kalastamised peamiselt Emajõele ning puhkemaja paadikanalile. 

Esmaspäev.

Laagriliste kohalejõudmine ja majutumine. Enamus eelistas Veldemani puhkemaja tubasid, kuid mõned pered valisid siiski telgielu. Olgu ette ära üteldud, et osa telkijatest kolis nirude ilmade käest tubadesse, aga oli ka neid, kes ilmastikku trotsides telgiaatele lõpuni ustavaiks jäid.

Esimene lõunasöök valmistati laagriülema juhendamisel üheskoos: selleks oli lõhe-angerja-lutsusuppsupp ning riisiroog. Nimelt oli meil supi sisse panna ka Emajõest eelmisel öösel laagrikorraldajate poolt tabatud angerjaid ja lutsusid.

Söögitegemine toimus terve laagri vältel välitingimustes, puhkemaja kõrval asuva katusealuse all. Nõusid tuli siiski pesta köögis. Nii toidukeetmiseks kui ka nõudepesuks määrati vabatahlikud/sunniviisilised toimkonnad ning nendes tuli osaleda igal laagrilisel. Põhimõtteliselt ei kasutatud laagris ühekordseid toidunõusid.

Enne lõunasöögi kallale asumist toimus Veldemanni puhkemaja esisel platsil laagri enam-vähem pidulik avamine koos lipu heiskamisega. Lipu heiskamise au sai endale laagri noorim osaleja (3 a) koos isa Janariga.

Pärast lõunat leidis (vihma tõttu) puhkemaja saalis aset esimene õppus: õngitsemise ABC lastele ja algajatele, mille viis läbi Vladislav Koržets. Tegelikult võtsid sellest osa nii algajad kui ka korraliku õngitsemiskogemusega kalamehed ehk „kõik-see-mees“, sest ka algkursusest on igaühel ikka midagi kõrva taha panna.

Õngitsemisõppuse järel toimus puhkemaja konverentsisaalis RMK teavituskampaania Metsaga Mestis, mille viisid läbi RMK töötajad (Ly Laanemets). Elava loengu käigus said kõik huvilised sooritada testi ning kontrollida oma teadmisi metsas õigesti käitumise kohta. Testi läbinud said endale RMK matka-komplekti, mis sisaldas muu hulgas ka kompassi ning metallist toiduriistade komplekti.

Enne ja pärast õhtusööki üritati vastseid õngeitsemisteadmisi kasutada kanalil; osa kalamehi suundus aga õhtusele-öisele tonkapüügile Emajõele.

Teisipäev.

Pärast hommikusööki toimus mitmekordse Eesti kalastusmeistri Marko Kinusar´e meistriklass, teemaks spinningu heitetehnika (nii teoorias kui ka praktikas). Marko Kinusar andis näpunäiteid ka spinningurulli, ridva ja nööri/jõhvi valimisel. Samuti andis lektor ülevaate spinningu täpsusviskamise, s.o.castingu, reeglitest ning põhimõtetest. Seejärel toimus suurele palliplatsile üles pandud heiteväljakul castingu praktiline õppus, mille järel viidi läbi ka esimene võistlus.
Võistluse esikolmik: I Aare Piir, II Tõnu Tereping, III Janar Kaerama.

Märklaud ning heiterajad jäid palliplatsile kogu laagri ajaks ning vabadel hetkedel käidi üsna usinasti oma heitetehnikat lihvimas.

Pärast lõunasööki toimus laagriäärsel kanalil taas praktiline kalapüük käsiõngedega. Õpetusi jagasid nii Vladislav Koržets kui ka Marko Kinusar. Saagiks saadi särgi, viidikaid ja latikaid.

Kes jaksas, läks õhtuks taas Emajõele. 

Kolmapäev.

Hommikune teooriakoolitus puudutas spinningupüüki, eelkõige kohapüüki Suurel-Emajõel. Oma kogemusi jagas Martin Meier, talle assisteeris Jürgen Kirsis. Teemadeks varustuse valik ja rakendused, samuti püügipaigad ja ilmastikutingimused. Seejärel avas Vladislav Koržets oma landikohvri ning üheskoos arutati läbi kõik enamkasutatavad landitüübid, nende kasutusala ning spinningu kui terviku kokkuklapi teema.

Pärast lõunat sai kanalil teoks õngitsemisvõistlus. Võitjateks tulid:

Poisid: I Henry Hekk, II Karl-Artur Koržets, III Ati Põldkivi.

Mehed: I Guido Põldkivi, II Aadu Alt, III Margus Lepik.

Perekondliku esikoha said Ati ja Guido Põldkivi – meeskonnapilet talvisele Kuldkalale.

Pärast õhtusööki toimus puhkemaja saalis 5-kordse Eesti kalastusmeistri Stanislav Pesjukovi meistriklass: teemaks kaugõng ja kalastamine bombard´i abil. Mõnigi nipp oli nii üllatav, et hämmastas ka kogenud kalamehi. Küsimused Stassile ei tahtnud ega tahtnud lõppeda ning õppus kandus konverentsisaalist üle puhkemaja sauna. Sauna juurde oli muidu alkoholivabas laagris lubatud ka saunaõlu. Poisid avastasid endi jaoks saunas suure mullivanni ning möll käis täiega. Soe saun ja huvitavad jututeemad hoidsid nii mõnegi saunalise üleval varajaste hommikutundideni.

Neljapäev.

Ennelõunal toimus Revali Merekooli esindajate õppus „Mereohutus ja enesepäästmine“, mille käigus vaadati üle päästepaadi varustus, kuulati teoorias päästetehnikaid ning prooviti need ka praktikas kanalis ära. Julgemad said selga päästeülikonnad ning vees toimus nii päästepaati ronimise, kui ka päästerõnga viskamise-püüdmise praktika.

Lõunasöögi ajal pandi suitsuahju ka eelmisel õhtul laagriliste poolt tabatud kalad, mille liigiline ja suuruseline kooseis oli kirju: latikad, lutsud, angerjad, ahvenad jms. Värske suitsukala maitses hea ning ärgitas paljusid osalema õhtuks planeeritud tonka-dessandis Suur-Emajõele.

Pärastlõunal toimus vabasõhus Rein Truumetsa meistriklass, kus teemaks lõhe- ja forellipüük Eesti vetes. Kogenud kalajäägril oli kaasas kogu ta varustus, mis tegelikult mahtus väiksesse seljakotti. Meistri enda tehtud landikogu paelus kõiki ning aastate jooksul tehtud pildikogu väärikamatest saakidest pani õhkama nii mõnegi huvilise.

Enne õhtusööki peeti maha castingu lõppvõistlus

Pojad: I Ati Põldkivi, II Tõnis Lepik, III Jaanek Liiv.

Isad: I Kaarel Krjutškov, II Raido Silla, III Kaupo Käsik.

Laagrielu tuli uudistama ka telereporter ning lõik meie laagrist oli hiljem ka telekanalis Kalev Sport.

Pärast õhtusööki liikus suur hulk laagrilisi Suur-Emajõele tonkadega suuri latikaid ja angerjaid jahtima. Mõned kanged läksid ka lainetavale Võrtsjärvele kalaõnne proovima.
 

Reede.

Pärast hommikusööki sõitsid laagrilised Võrtsjärve muuseumisse. Akvaariumides võis näha enamust Eesti sisevetes elavatest kaladest ning muuseumi töötajate ülevaade kalastikust sisaldas nii mõndagi uut ja huvitavat.

Mõningane ebaklapp järgmise ürituse algusaja suhtes tekitas paar vaba tundi niisama jutupuhumiseks ja kohvijoomiseks, seejärel mindi aga traalerile ja saadi osa kalateadlaste katsetraalimisest Võrtsjärvel. Püügi käigus tabatud kaladest said ka laagrilised matti ning 8,7 kg suurune koha tekitas kõigis mõnusat elevust. See kohapurakas fileeriti ja praeti üsna varsti viimaseks laagri viimaseks lõunasöögiks. Lõpulõunaks olid korraldajad küpsetanud ka hulga pannkooke.

Aga enne lõpulõunat langetati veel laagri lipp ning üteldi, et noh, nii, sedapuhku sai läbi, aga kas järgmist puhku tuleb, see oleneb esmajoones meist endist. Et kas tahame ja mida oleme valmis selleks tegema? 

Mis veel?

Laagri oluliseks eripäraks oli, et puudus nö kliendi-teenindaja suhe. Kui turisminduses kõneldakse tootest, mida ühed müüvad ja teised toodavad, siis isade-poegade laagris sündis see nö toode kõigi laagriliste ühistegevusest. Uute mõttekaaslaste ja ka sõprade leidmine on aga niisuguste ettevõtmiste hindamatu manus.

Korraldajad tänavad:

Veldemani puhkemaja, Salmo, M&V kaubad, Spratfil