Pühajärvel nauditi imekaunist talveilma

Ent nagu tirgutajad juba ammugi tähele on pannud, ei soosi nii kena ilm kalade toitumisaktiivsust ja ahven võttis õnge kehvemini kui varasematel aastatel. Kui mullu tabati 130-st märgistatud märksa vähemate püüdjate poolt 8, siis tänavu saadi kätte 3 märgisega kala. Peaahindadeks olnud kullakilo ega sadat tuhandet krooni andvat märgist nende hulgas traditsiooniliselt ei olnud. Tõsi, läti kalamees Valeri Fedjukovs püüdis ka neljanda märgikala, kuid selle märgis pärines varasematest aastatest ning märgisenumber muutunud lausa loetamatuks. Reglementi järgides viidi kolme tänavuse märgikala püüdja vahel läbi valikvastustega kalaviktoriin. Õigeid vastuseid teadis järjepanu kõige enam 47 aastane tallinlane Meelis Viikman, kes võis seejärel nentida, et laupäevast sai majanduslikus mõttes kõige edukam püügipäev tema senises elus. Meelis Viikman on huvikalastajate ringis tuntud-teatud kalamees, kes on juba aastaid erinevatel kalastusvõistlustel kaasa löönud. 

Meeskonnavõistlusel oli iga võistkonna ülesandeks püüda kaks särge ja üks kiisk, kellede kogupikkuse järgi määrati paremusjärjestus. Esmakordselt Kuldkala ajaloos läks võit väljastpoolt Eestit Kalapeole saabunud võistkonnale, nimelt soomlaste nelikule Viksenvetäjat (57,4 cm). Järgnesid: 2. Säga 333 (53 cm); 3. Nälg ja Võlg (51,5 cm); Karauul (51 cm); Suomi Kalamiehet (50,6 cm); Kuldkäsi (50,5 cm). Kehvapoolsest kalavõtust annab tunnistust seegi, et enam kui kahesajast võistkonnast tuli püügiülesandega (2 särge + 1 kiisk) toime vaid 50 ja neilegi polnud asi lihtne. 

Jääaukude puurimises astus võistlusjääle 26 puurikeerutajat. Igal võistlejal tuli ühes võistlusvoorus puurida jäässe 4 auku, mis polnud paksu jää tõttu (40-50 cm) sugugi lihtne ülesanne. Võisteldi 4-liikmelistes alagruppides: kaks kiiremat läksid järjest edasi kuni finaalini, milles võitjad järjestusid selliselt: 1. Andres Saarepu; 2. Sander Luiga ja 3. Joel Adul. Parima naisvõistlejana tuli soomlanna Sirpa Ihalainen viiendaks. 

Valmispuuritud augud kasutati ära lastevõistluse „Kuldkalake“ läbiviimiseks. Võistlema tuli rekordarv lapsi, 130. Pärast lühikest õpetust kingiti nendele, kellel oma õnge ei olnud, korraldajate poolt taliõng ja noored kalastajad üritasid uimelisi tabada. See õnnestus 15-nel võistlejal, kes jätkasid seejärel võistlust kalastusviktoriini küsimustele vastamisega. Võidu päevisid: 1. Madis Sillaots (7 a); 2. Karl Peeter Ein (11 a) ja 3. Margus Reitan (10 a).

Päevajuhid Contra ja Vladislav Koržets kuulutasid Kalapeol välja üleilmse luulevõistluse „Kuldkala värsid“ võitjate nimed, lugesid ette võiduluuletused ja ka mitmeid äramärgitud sõnaseadjate salmistusi. Kokku laekus võistlusele 180 luuletust enam kui 130 autorilt.

Esikoha võitis luuletusega „Ood Kalale“ Hannes Tomingas Vändrast. Välja anti 6 võrdväärset teist kohta (Antu Ott, Margus Sanglepp, Pille Isat; Insener, Ain Lille ja Martin Kasepuu) ning 6 võrdväärset kolmandat kohta (Maanus Mikkel, Martiina Viil, Meelis Helm, Luule Valas-kala, Andrus Norak ja Kristi Roots), ära märgiti veel 25 salmiseppa. Vemmalvärsist paatoseni ja looduslüürikast sõnamängluseni ulatunud luuletusi kuulasid kalapidulised imetlusväärse tähelepanu ja kaasaelamisega.

Traditsiooniliselt auhinnati ka piduliste põnevamaid kostüüme ning mõõdeti pisimat tabatud kala. 

Korraldajad tänavad kalapidulisi selle eest, et nii järvejää kui ka Pühajärve rand jäid neist maha nii puhastena nagu oleks kõikidel kindel nõu tuleval aastal tingimata tagasi tulla..

Vladislav Korzhets
Kuldkala 2009, pressiesindaja
53 401 162