Jägala jões oli saasteainete sisaldus kohati lubatust kuni 15 korda suurem

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborist saadud analüüsitulemused näitavad, et vahetult pärast Kehra paberivabrikus juhtunud avariid ja puhastamata heitvee sattumist Jägala jõkke oli heitvee väljalasu kohas mõnede saasteainete sisaldus lubatust kuni 15 korda suurem.

Heitvee väljalaskekohast allpool võetud proovides oli reostusainete kontsentratsioon juba tunduvalt väiksem.

Järgmistel päevadel võetud proovidest on näha, et pärast biopuhasti töö normaliseerumist paranesid näitajad kiiresti.

Praeguseks on veenäitajad juba tavapärasel tasemel.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti hinnangul kinnitavad analüüsitulemused esialgset arvamust, et kalade hukkumist põhjustas tõenäoliselt reostuse hetkel tekkinud hapnikupuudus.

“Koostoimes teiste reoainetega ilmnesid vahetus läheduses olnud kaladel üldmürgistuse nähud ja nii nähtigi kohe pärast reostust allavoolu kandumas ka veel elumärkidega särje ja ahvena maime,” ütles Tuusti.

Hiljem ei ole jões surnud kalu avastatud.

Keskkonnainspektsioonil on seoses reostusjuhtumiga alustatud menetlus veel pooleli.

Kehra paberivabrikul tuleb 18. mail põhjustatud reostuse eest tasuda kõrgendatud saastetasu.