Hea kalastaja, sind oodatakse koju!

Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiriturvalisuse talituse juhi Juhan Voisti sõnul on piirivalvebüroo ülesandeks inimeste päästmine. Oma kasutuses olevate tehniliste vahendite eest vastutavad aga nende omanikud.

Juhan Voist: "Üldjuhul ei saa piirivalvebüroo ametnikud inimesi tehnika kaldale toimetamisel aidata, kuna see on oluline lisaressurss ja samal ajal võib keegi teine abi vajada. Täna, kus oleme kalastajaid korduvalt meedia vahendusel hoiatanud ja teavitanud olukorrast järvejääl, kus jääd katab 50-70 cm lume ja vee sulb, on inimesed teadlikud, millega riskivad ja peavad arvestama ka võimalike tagajärgedega."

Möödunud nädalavahetusel tuli Voisti sõnul hõljuki häiregrupil Peipsile päästma siirduda 5 korral ja ühtekokku päästeti ning toimetati kaldale12 inimest, kellest üks vajas ka meedikute abi. Nimelt võttis 20. märtsi õhtul kella poole kaheksa paiku Varnja kordoniga ühendust Läti kodanik, kes teatas, et laupäeva hommikul tuli Peipsi järvele kalale viieliikmeline seltskond. Õhtul aga selgus, et üks seltskonnast, 64-aastane mees, on kadunud ning mehe mobiiltelefon välja lülitatud. Piirivalvebüroo ametnikud alustasid koheselt otsinguid, mis kestsid pea öösel kella üheni, ent meest ööpimeduses leida ei õnnestunud. Pühapäeva varahommikul otsingud jätkusid ning mõne aja pärast õnnestus Peipsi järvejääl kadunud kalur üles leida. Mees oli elus ja kontaktivõimeline, kuid alajahtunud ning ta toimetati Varnja kordonisse, kus meedikud ta üle vaatasid ja haiglasse viisid.

Viimastest päästmisest Piiriveekogul teatas häirekeskus Alajõe kordoni juhtimispunktile 24. märtsi õhtul kell 20.40. Peipsi järvel 17 kilomeetri kaugusel kaldast vajasid abi viis inimest, kuna ei jõudnud omal jõul kaldale kõndida. Alajõe kordonist väljus sündmuskohale hõljukitoimkond ning kohapeal selgus, et mehed on üleväsinud seoses kahe mootorkelgu väljaaitamisega vee ja lume sulbist. Kõik hädalised toimetati hõljukiga Alajõe kordonisse ja ükski isikutest meditsiinilist abi ei vajanud, ent mõlemad mootorkelgud jäid selgi korral järvejääle ning tagasi kaldale toimetasid omanikud need alles järgmise päeva hommikul, mil jäätunud lume ja veekiht järvejääl seda võimaldas.

"Üks on kindel, alates 2. aprillist keelame Peipsi järve jääle mineku nii jalgsi kui mootorsõidukitega ning palume kõigil kaluritel püünised selleks ajast järvest välja tuua. Seniks palume aga järvejääle minnes kriitiliselt hinnata oma füüsilisi võimeid ning arvestada kevadiste muutlike ilmastikuoludega. Hommikul järvele minnes tuleb arvestada, et päeva peale lumi sulab ning jääle tekkib kohati 50-70 cm sügavune vee ja lume sulb, mistõttu on väga oluline valida ilmastikuoludele vastav riietus ning vältida mootorkelguga järvele minekut," sõnas Voist.

Head kalastajad, kui hoolite endast, oma kaaslastest, siis palume järgida järgnevaid piirivalvebüroo nõuandeid ja soovitusi:

- sõltumata jääle mineku kaugusest, tuleb alati lähimas kordonis registreerida oma väljumine järvele ja saabumine järvelt, kuna samaaegselt fikseeritakse ka teie asukoht ning vajadusel jõuab abi teieni kiiremini;
- ära mine järvele üksi ega eraldu teistest kalameestest kaugusele, kus ei kuulda vajadusel sinu appikutset;
- viibides jääl seltskonnaga, jälgige, et kaaslased teist maha ei jääks, informeerige teineteist oma tegemistest;
- kindlasti võta kaasa mobiiltelefon, taskulamp ning võimalusel ka navigatsiooniseade (GPS) ning kontrolli, et nende akud oleks laetud;
- ära unusta jäänaaskleid ja võimalusel pane selga päästevest;
- väldi tehnikaga järvele minekut isegi kui see on lubatud. Oludes, kus järvel on paks lobjaka (sulalume ja vee segu) kiht , on tõenäoline, et kalastamise asemel saad offroad elamuse osaliseks;
- kui tervislik seisund pole kõige parem, ära mine kaugemale kui võimed lubavad;
- ära tarbi järvel olles alkoholi;
- päikeselise sooja ilmaga arvesta, et jää struktuur muutub oluliselt ja tagasitulek, järvel liikumine võib muutuda äärmiselt ohtlikuks;
- sooja päikeselise ilmaga väldi lumest puhtaks sulanud "musta" jääd;
- kui satud hätta, märkad mõnda ohtlikku olukorda või muud mis tundub kahtlane, helista lähimasse kordonisse või hädaabinumbril 112;
- lahkudes veekogult varu arga ja arvesta ilmastikuoludega, et jõuaksid kaldale valges;
- arvesta et abi ei pruugi sinuni jõuda, kui tehnika üles ütleb, sest abiosutajatel võib olla olemasoleva tehnikaga sinuni raske pääseda või osutatakse abi juba kusagil mujal;

Kalamees, hinda olusid reaalselt enne järvele väljumist ja langeta mõistlik otsus, sest sind oodatakse koju!

Vajadusel küsi lisainfot lähimast kordonist või Politsei- ja Piirivalveameti kliendiinfo telefonilt 612 300.

Kordonite kontaktnumbrid leiate http://www.politsei.ee/et/kontakt