Kalapüük
27. veebruar 2011, 20:50

Landilugu 4: Kastmaster

Eestis ja Soomes seda lanti eriti ei tunta ega kasutata, kuid siiski tegemist on maailma ühe tuntuima landitüübiga.  Landi „issiks“ on jänki Art Lavallee (s 1918), kes oli kirglik kalamees – tema poolt 1947 püütud 8 3/4 –naelane suursuu-ahven (bass) oli Rhode Islandi osariigi rekordahvenaks hulk aastaid. 1949 asutasid Art ja tema vend Al ettevõtte, mis tegeles metallehete poleerimise ja galvaanilise katmisega.

Landi „issiks“ on jänki Art Lavallee (s 1918), kes oli kirglik kalamees – tema poolt 1947 püütud 8 3/4 –naelane suursuu-ahven (bass) oli Rhode Islandi osariigi rekordahvenaks hulk aastaid. 1949 asutasid Art ja tema vend Al ettevõtte, mis tegeles metallehete poleerimise ja galvaanilise katmisega. Art hakkas seal iseenese ja oma sõprade jaoks valmistama ka metalllante – et need püüdsid hästi, otsustaski Art hakata tegelema landiäriga ning asutas 1952 Acme Tackle Co
Kastmasteri eelkäijaks oli lant Splune, mida tootis firma EDA (Engineering Design Associates of Severna Park, Maryland). Acme omandas EDA-lt õigused landile, muutis selle natuke piklikumaks, lisas juveliirse pinnatöötluse ning tulemuseks oli Kastmaster. Kastmasteri kõrval on Acme lantidest üsna tuntud ka Little Cleo ja Wob-L-Rite, mis mahuvad landimüügi edetabelites esimese saja sisse.
Väliselt näib kastmaster üsna lihtsana: ümarrauast on välja lõigatud viltune jupike, see ära poleeritud ja puuritud otstesse augud vedrurõngaste jaoks. Ent lihtsus on vaid näiline, sest lanti ise tegema hakates tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: milline peaks olema metalli erikaal, ümarraua läbimõõt, landi pikkus ja lõikenurk (on lante mille tahud on rööpsed, ent on ka lante, millede tahud on lõigatud kiiljalt ning raskuskese tahapoole viidud), et tulemus tõepoolest kalu ründele ahvatleks? 

Vene kalastuskirjanduse põhjal ei anna kastmasteri väga täpne järgitegemine hea mänguga lanti, vaid rauatükike tuleks mängima lihvida seda vees pidevalt katsetades. Kuigi Acme on Kastmasteri patenteerinud, on teistel tootjatel üsna hõlbus pugeda patendiameti nõelasilmast läbi landi joonsuhteid mõneti muutes ja teistsuguste landinimede all. Kas need ka samahästi püüavad, on iseküsimus (Fladen toodab „kastmasterit“ Wedge nime all, Zebcol on see Laxus,Salmo Lucky John sarjas Cast ja Long Cast jne). 

Kastmaster jäljendab (ebatäpselt) kalamaimu ning levinuimaks värvinguks on hõbe. Kasutatakse nii meres kui ka jõgedes-järvedes. Lant on väga hästi heidetav ja võimaldab sooritada ka ülipikki heiteid.

Kastmasteri mängule on omane, et lant vonkleb laisalt ja väikese amplituudiga, küljevahetus puudub ja lant ei lähe pöörisesse. Seetõttu on lanti võimalik vedada väga erineva kiirusega ja nii ühtlaselt kui ka astmeliselt, justkui võdiklanti. Vaatamata suhteliselt suurele massile ja kompaktsusele tõuseb lant kerimise kiirendamisel kergesti pinnale – üht ja sama lanti saab kasutada püügiks suures sügavuses ja pinna lähedal, mis võimaldab kala otsimist ilma lanti vahetamata. Lant on veetav nii vastu- kui ka allavoolu. Veelgi enam; lant võimaldab ka tirgutamist — ja seda nii suvel paadist kui ka talvisel jääalusel püügil. Ehkki universaalset lanti ei ole põhimõtteliselt olemas, on Kastmaster üks universaalsemaid või koguni see kõige...Kuna Kastmaster võimaldab erinevaid vedamisviise (ühtlane, ebaühtlane, püük tõstel või vajumisel, tirgutamine), on temaga võimalik püüda ka kõiki röövkalu. Maailmas on küllaga kalamehi, kelle esmaseks valikuks ongi alati Kastmaster. Venemaal on Kastmaster üldhinnatud lant tõugjapüügil. 

NB! Pisemate Kastmasterite puhul tuleb kontrollida, kas vedrurõngas, pöörel, landilõks või tross ei pärsi landi mängu. Kui need on liialt rohmakad, „vajub“ lant vedamisel ühele küljele ning ei võngu.Kui vahetate manused väiksemate vastu või jätate hoopis ära, hakkab lant tõenäoliselt tööle.