Kalapüük
11. juuli 2011, 21:19

Õngekonksu tänapäev

Maailmas valmistatakse tänapäeval ligikaudu 30 000 õngekonksu erinevat mudelit, mis erinevad üksteisest materjali, suuruse, valmistusviisi või kuju poolest. Kui me peaksime nende seast ühe või teise kala püüdmiseks parimat valima, kuluks selle peale nii kaua aega, et kalale ei jõuakski. Ometigi oleneb õige konksu valimisest kalapüügi edukus üsna suurel määral.

Konksude tüübid

Laias laastus võib konksud kasutusviisi põhjal jagada kolme rühma: landikonksud, õngitsemiskonksud ja lendõnge konksud ehk putukakonksud.Landikonksude puhul on kasutusel üheharulised, kaheharulised ja kolmeharulised konksud, harva ka neljaharulised. Landikonksud kinnitatakse enamasti lantide külge vedrurõnga abil.
Landikonksude erirühmaks on raskuspeaga konksud, mida kasutatakse püügil erinevate võdiklantidega.Õngitsemiskonksude alla kuuluvad kõik konksud, millele kinnitatakse sööt. Konksutüüpe on palju ning eesti keeles pole enamusele üldtuntud nimetusi olemaski; inglise keeles tuntakse nt selliseid: Salmon Egg hook (lõhemarja-konks), Beak Hook (kõveratipuline konks), O'Shaughnessy hook, Baitholder hook (ussikonks), Shark Hook (hai-konks), Aberdeen Hook, Carlisle Hook, Carp Hook, Tuna Circle, Offset Worm Hook (z-konks), Circle Hook, suicide hook, Long Shank, Short Shank, J Hook, Octopus Hook, Big Game Jobu hook jm.Putukakonksudele on lendõngitsejatel eriti kõrged nõudmised konksu kvaliteedi ja eriomaduste suhtes. Inglise keeles eristatakse putukakonksudena nt niisuguseid konksutüüpe: Sproat, Sneck, Limerick, Kendal, Viking, Captain Hamilton, Barleet, Swimming Nymph, Bend Back, Model Perfect, Keel, Kink-shank jm

Konksu teravik ja kida

Konksu teraviku ülesanne on tungida võimalikult kergesti kala kudedesse. See sõltub teraviku teravusest, suunast ja kujust.
Konksud teritatakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Nüüdisaegsed konksud on enamasti teritatud keemiliselt ja nende tehaseteritus säilib ka siis, kui konksuteravik kivi või kruusa puudutab. Tootjate väitel ei tulekski kalamehel neid enam ise teritada, sest paremaks neid enam teha ei saavat. Tehases saavutatakse teravus happega söövitades, mis kaotab teravikult pisimadki konarused - algeselt kasutati seda tehnoloogiat kirurgianõelte valmistamisel. Kui selline konks kord nüriks läheb, tuleb see lihtsalt välja vahetada.
Paradoksaalsel kombel ei tohi konks olla liiga terav, sest ülipeeneks ihutud konksuteravik murdub imekergesti ning superteravast konksust saab nüri konks palju hõlpsamini kui lihtsalt teravast konksust.Kida ülesandeks on aidata kaasa sellele, et haagitud kala püsiks kindlamini konksul. Ajalooliselt on paljud iidsed konksud olnud ilma kidata ja kidata konkse (barbless hook) kasutatakse ka tänapäeval "püüa ja vabasta" kalastuse puhul.
Kidasid ei kasutata üksnes konksu tõusul kala paremaks kinnihoidmiseks, vaid kidad võivad olla ka konksu säärel, kus nende ülesandeks on hoida paremini konksul sööta, esmajoones vihmausse.Konksude teravikud võivad olla erineva kujuga, inglise keeles on teraviku tüüpidel ka vastavad nimetused: needle point, rolled-in, hollow, spear, beak, mini-barb, semi-dropped, knife edge jm. Erinevatel konksutootjatel need nimetused varieeruvad. Konksuturu tuntumaid kaubamärke:
Mustad, Gamakatsu, TMC, Owner, Maruto, Eagle Claw, Lazer Sharp, Daiichi, Xpount, VMC.