Kalapüük

Kes on paltus? 

Kalale!, 11. juuli 2011, 22:55
Uudis sellest, et tallinlane Dmitri Drajev tabas 6. juunil Norra vetes 152,9 kilose paltuse, levis kui kulutuli ning pani kalamehi õhkama Eestimaa igas otsas. Paraku on enamus Eestimaa elanikest paltust kohanud paremal juhul vaid kalalettides soola- või suitsubalõkina, paljudel on aga see kala hoopis maitsmata, nägemisest rääkimata.

Selle kala täpseim liiginimi on harilik hiidlest, kasutusel on ka hele hiidlest, Atlandi hiidlest ning paltus. Ladina keeli on ta Hippoglossus hippoglossus, inglise keeles Halibut,vene keeles aga Палтус белокорый.
Kuulub lestlaste (Pleuronectiedae) sugukonda ja lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi, suurim lestlane.Suurima pikkuse kohta leidub erinevaid andmeid: 2,3 m ("Eesti Entsüklopeedia"), 2,45 m ("Euroopa kalad"), ent ka kuni 4,7 m (Wikipedia). Suurima kaalu osas pole erinevates allikates lahknevused nii suured: 316 kg ("Euroopa kalad"), 320 kg (Wikipedia), 335 kg ("Eesti Entsüklopeedia"). 

Harilik hiidlest elab Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas. Kalanduskirjanduses eristatakse vahel ka Atlandi ja Vaikse ookeani hiidlestasid: esimene neist on niisuguse eristamise puhul Hippoglossus hippoglossus, teine agaHippoglossus stenolepis.

Atlandi hiidlesta levila asub Euroopa randade lähedal Biskaia lahest Barentsi mereni; Fääri saarte, Islandi ja Gröönimaa vetes, samuti leidub harilikku hiidlesta Põhja-Ameerika rannikul Gröönimaast kuni New Yorgini, kuid vahepeal teda Labradori ümbruses ei esine.

Vaikse ookeani hiidlest
 elab Beringi ja Ohhoota meredes, samuti Põhja-Ameerika läänerannikul Alaskast Kaliforniani. Selle hiidlestarassi maksimusuurusena on välja pakutud 230 cm ja 94 kg (www.rybomir.ru)

Harilik hiidlest on nö parempoolne kala nagu kõik lestlased - tema silmad paiknevad pea parempoolsel küljel, ehkki kõikide lestlaste seas esineb ka üksikuid vasempoolseid kalu. Suu on suur, selle nurk ulatub silmaga kohakuti. Ülapool on sile; mõlemal kehapoolel on küljejoon - ülapoolel on küljejoon rinnauime kohal tugevalt kõverdunud. Alumine kehapool on valge, ülemine kehapool tume, kuid väiksemad, nooremad isendid on heleda mustriga. 

Suguküpseks saab 7-13 aasta vanusena (Fääri saarte vetes emased 3-8 aastasena, isased 6-10 aastasena), koeb mandrinõlva kohal 300-700 m sügavusel. Norra meres ja Fääri saarte vetes leiab kudemine aset detsembrist märtsini. Korraga koeb kuni 3,5 miljonit marjatera. Marjaterade läbimõõt on 3-4 mm, need hõljuvad vabalt vees kuni vastsete koorumiseni 2-3 nädala pärast. Vastsed laskuvad merepõhja, kui on kasvanud umbes 4 cm pikkusteks.Noored hiidlestad toituvad erinevatest vähilaadsetest (krevetid, krabid jm), kasvanud 30-35 cm pikkusteks lähevad nad aga üle kalatoidule.Tavaliselt elavad umbes 30 aastaseks, kuid võivad elada ka kuni 60 aastaseks. 

Harilik hiidlest elab kuni 1500 m sügavusel ja eelistab külma vett (2,5-8°C). On teada, et suured hiidlestad, kes talvel on Lofootide lähedal, liiguvad suvel põhja kuni Medvežje saareni ning itta Valge mereni. 

Harilik hiidlest on kõrgelt hinnatud söögikala: liha on maitsev ja selle rasvasus tihti üle 5%; maks sisaldab rohkelt A-vitamiini.

Harilikku hiidlesta nimetatakse ka heledaks hiidlestaks, eristamaks teda süvalestast ehk mustast hiidlestast(Reinhardtius hippoglossoides) [ing Greenland Halibut, vn черный палтус]Harilik hiidlest kasvab aeglaselt ning ülepüügi tõttu on varu väga tundlik. Töönduslikku püüki kontrollitakse rangelt; lisaks kehtestatud alammõõdule on kudeajal 20. detsembrist kuni 31. märtsini keelatud hiidlesta püüdmine võrkude, traalide ja teiste püsivpüünistega.

Paltus

on hariliku hiidlesta venepärane kalanimetus, mis on juurdunud ka eesti keelde. Tavakasutuses ongi 'paltus' enamasti sama, mis harilik hiidlest, kuid tegelikult võib tähistada ka kolme muud kalaliiki, kuivõrd vene keeles nimetatakse paltusteks 4 erinevat lestlaste (P

leuronectidae

) sugukonda kuuluvat kalaliiki. Neid nelja liiki leidub Vene impeeriumi vetes, kuid kahel neist pole eesti keeles õiget nimegi:

Atheresthes evermanni

 (

Азиатский стрелозубый палтус

) ja

Atheresthes stomias

 (

Американский стрелозубый палтус) – tõlgituna siis aasia noolhambune paltus ja ameerika noolhambune paltus.Lisaks nendele kalaliikidele võidakse paltusteks nimetada (Ja vahel nimetataksegi) ka mõnda merikeellaste (Soleidae) sugukonda kuuluvat kalaliiki.Ehk on huvitav teada, et vanemas vene keeles oli paltuse levinumaks variandiks hoopiski paltas (Vladimir Dahli seletava sõnaraamatu põhjal, 1882). Seejuures tasub tähele panna, et paltas on kõlaliselt väga sarnane sõnaga pallas, mis on hiidlesta nimeks soome keeles. Taani, rootsi ja norra keeles kõlab hiidlesta nimetus hoopis teisiti – helleflyndre, hälleflundra ja kveite.Soovist ennast võõraste sulgedega ehtida võiksime muidugi väita, et kalanimi paltus tuleneb teadagi Balti merest, kus ta vanal heal ürgajal kindlasti elas, ent ka luiskamisega tuleb ju piiri pidada.Sulatõsi on aga see, et suurimate paltusete kaal ulatub üle 200 kg. IGFA poolt ametlikult fikseeritud rekordiks küll “vaid” 190 kg kaaluv paltus, mille püüdis 2004 Thomas Nielsen Vannøya saare juures (sealsamas, kus Dmitri tänavu oma 152,9-se), kuid üsna kindlalt on teada ka üle maagilise 200 piiri küündivate hiidlestade tabamine.2009 a juulis tabas Hans-Olov Nilsson Norra vetes hiidlesta kaaluga 210 kg 2010 a novembris tabas 70 aastane sakslane Günther Hansel Islandil hiidlesta, kes kaalus 220 kg2011 tabas …. Jõuab veel… ?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee