Kalapüük
10. juuli 2011, 23:25

Õngesöödad 12: Kooreüraski vastne

Kooreüraski vastne (vene k korojed, zakornik, podkorõš; ingl k woodworm), ka koorejärajaFoto: Allan LaurKooeüraskid moodustavad mardikate perekonna Ipidae, millesse maailmas kuulub umbes 1700 liiki, Eestis on leitud 63 liiki. Söövad taimede, esmajoones puude-põõsaste kudesid, elavad koore all, harvemini koores eneses. Need putukad on kitsalt spetsialiseerunud eluks mõnel kindlal puuliigil ja veelgi kitsamalt eluks kas puutüvel või võras, hõredas või tihedas metsas jne.

Kooreüraski vastsetel, mis õngemehele huvi pakuvad, puuduvad jalad ning nad on valget või valkjaskollakat värvi, silindrilise või veidi lapiku kehaga.Kõige parem on neid korjata raiesmikel vanade kändude või kõdunevate puude koore alt. Koguda tuleks neid karpi, mille kaanes on õhutusaugud. Karpi tasub panna ka saepuru või kooretükikesi. Üraskeid tuleb säilitada külmas — soojenedes nad elustuvad ja hakkavad roomama.Talipüügil võib üraskeid edukalt kasutada kärbsetõukude asemel, kui viimaseid võtta pole. Head on nad ka kevadisel särje- ja säinapüügil. Meelsasti võtavad üraskit ka latikas ja ahven.
Suvel ja sügisel üraskivastseid tavaliselt söödana ei kasutata, aga kui neid käepärast on ja kala muud sööta miskipärast ei võta, tasub proovida. Tulemus võib olla vägev