Kalapüük

Õngesöödad 20: herilase vastne, jahuuss, kartulimardikas ja tema tõuk 

Kalale!, 10. juuli 2011 23:39
Herilase vastneHerilase (maaherilase, metsaherilase, vapsiku jt) vastset kasutatakse püügil samade kalade jaoks ja samamoodi nagu kärbsetőuku. Seejuures ei tohi vastne olla liiga “küps” - niisugust kalad ei vőta. Vastseid hangitakse herilasepesadest varahommikul vői hilisőhtul, mil herilased pole eriti kurjad.

Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) toodi Euroopasse 1877. aastal, Eestis leiti teda esmakordselt 1965. aastal. Teda peetakse kahjuriks, kes vőib hävitada kartulisaagi.
Kartulimardikas on umbes 10 mm pikkune, erekollast vői oranţi värvi, kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu.
Koorunud tőugud on kumera kehaga, oranţikaspunased. Täiskasvanud tőugud on oranžikaskollased vői tuhmkollased, 15-16 mm pikkused, tugevalt kumerdunud kehaga.

Mardikas muneb harilikult kartulitaimedelehtedele 5-6. päeval peale mardikate ilmumist. Munemise kőrgperiood langeb ajaliselt ühte hobukastani őitsemise lőpuperioodiga. Vastsed kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed kasvavad täis ja lähevad mulda nukkuma juulis. See on aeg, mil kartulitaimed alustavad őitsemist. Noormardikad hakkavad mullast välja tulema, kui kartulipőllud on täisőites. Nad toituvad 3-10 päeva kartulilehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma.Kalamehed on kasutanud kartulimardikat ja tema tőuku turvapüügil. Erk ja elav tőuk meelitab kalu hästi vőtma. Mardikalt vőetakse enne konksulepanemist ära triibulised kattetiivad. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee