Tapjapaisu likvideerimiseks Sindis hakatakse poliitikutele survet avaldama

“Meil sai villand Keskkonnaministeeriumi suutmatusest aastaid vindunud paisuprobleemi lahendamisel ja otsustasime rahva tahteavalduse abil sundida poliitikuid lõpuks riigimehelikult tegutsema,“ sõnas pöördumise üks algatajaid füüsikaõpetaja Hans Soll Pärnust. Lääne-Eesti Päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Renee Tammeti sõnul on Sindi pais äärmiselt ohtlik rajatis, millel pole inimeste hukkumise vältimiseks head lahendust: “Sindis, nagu suurel osal teistel paisudel Eestis, varitseb just suurveeaegadel tõsine oht, mida pole ennetavate meetmetega võimalik vältida. Parim lahendus oleks pais likvideerida!”Mitmed teadusuuringud on näidanud Sindi paisu kahjulikku mõju Pärnu jõe elustikule ja soovitanud pais kas likvideerida või madaldada, rajades selle asemele kaladele ületatava ja inimestele ohutu kärestiku. Kahjuks puudub Eesti poliitikutel selgroog või tahtmine olukord üheselt lahendada. Paisu omanikul on seaduseauku kasutades isegi õnnestunud kuulutada õigustühiseks läbi aegade suuremaid ja Eesti tugevaimate tegijate poolt läbi viidud Pärnu jõe paisude keskkonnamõju hinnang (KMH). Praegu käib Sindi paisule järjekordse KMH tegemine, mis võib arendajale soodsa otsuse korral piltlikult öeldes põlistada selle takistava paisu ühes hüdroelektrijaamaga (HEJ) Pärnu jõel aastakümneteks. Seda olukorda ei saa, aga keskkonnast hoolivad kodanikud lasta juhtuda, sest see tähendaks sisuliselt kadu Pärnu jõe lõheasurkonnale ning määraks edasisele kiratsemisele paljud kalanduslikult olulised siirdekalad nagu meriforell, siirdesiig, vimb, jõesilm jt.

“On selge, et koos uue planeeritava HEJ-ga on paisu mõju jõele veelgi kahjulikum – kavandatavad väikese vooluhulgaga kalateed ei võimalda suurel osal kaladest üles kudealadele rännata, samas kui jõgepidi allalaskuvad noorjärgud satuvad suure tõenäosusega elektrijaama turbiinidesse. Ei senise olukorra jätkumine ega HEJ ehitamine ühes kalapääsudega ei võimalda tulevikus tagada Pärnu jões sigivate siirdekalade asurkondade taastumist. Samuti pole võimalik tulevikus Pärnu jõe kalastiku hea seisundi saavutamine, mille seab meile ülesandeks EL-i veepoliitika raamdirektiiv,” lausus Eesti Maaülikooli ihtüoloog Rein Järvekülg.Allkirju kogutakse pöördumisele kalastuskauplustes üle Eesti ja internetis:

http://petitsioon.ee/ei-sindi-paisule

Pöördumise algatajad – rahvaalgatusrühm Sindi pais, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, SA Eesti Forell ja Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi – loodavad koguda nõudmisele, asendada Sindi pais kärestikuga ja loobuda Eestis hüdroenergeetika arendamisest, piisav hulk allkirju mõjutamaks poliitikuid probleemi viimaks otsustavalt lahendama. Allkirjadega pöördumine on kavas esitada Riigikogu keskkonnakomisjonile ja Vabariigi valitsusele.

Lisainfo:

Hans Soll, rahvaalgatusrühm Sindi pais, tel 533 417 48, [email protected]

Tauno Jürgenstein, SA Eesti Forell, tel 566 084 54, [email protected]