"Liivi lahes on oma populatsioon ja me Soome lahe omadega neid segi ajada ei tohi. Nii et, Lätist pärinevast marjast ja niisast on meil nad üles kasvatatud. Osa jäi veel sisse, kasvatame suuremaks ja asustame siis juba kaheaastasena," selgitas Põlula kalakasvatuse juhataja asetäitja Ene Saadre.
Tema sõnul on nad sel sügisel Pärnu jõkke asustanud kokku üle kuuekümne tuhande lõhemaimu. Kaheaastaseks elab neist umbes neli tuhat. Pärast seda lähevad kalad merre ja teevad seal pika toitumisrände kuni Taani väinadeni välja.
Rändelt tagasi tulles suunduvad lõhekalad loodetavasti tagasi Pärnu jõkke. Maimude vettelaskmisel osalenud inimesed loodavad, et selleks ajaks on Sindi paisul loodud paremad võimalused kalade vabaks liikumiseks, mis aitaks oluliselt kaasa ka Pärnu jõe veemajandusliku seisundi paranemiseks.
"Kuna paisud on ees, siis 90 protsenti kude- ja elualadest on nendelt kaladelt ära võetud. Nad ei saa üles. Tänu sellele on Pärnu jõe kalastikuline olukord ülevalpool Sindi paisu oluliselt kehvem, kui see võiks olla," rääkis algatusrühma "Sindi pais" liige, hüdrobioloog Tauno Jürgenstein.
"Pealpool Sindi paisu, me kõik teame, et lõhesid praktiliselt enam ei ole. Sindi paisu algatusrühm, kuhu ma ka ise kuulun, on selle eest hea seisnud, et Sindi paisu probleem saaks lahendatud ja et lõhe saaks taas asustatud Pärnu jõkke," ütles rühma liige Kalev Kiisk.
Algatusrühma "Sindi pais" liikmed leiavad, et kõige parem lahendus oleks Sindi paisu likvideerimine.
"Kõige parem viis on Sindi pais maha võtta ja asendada loodusliku kärestikuga, looduse lähedale, kalade liikumine üles ja alla. Ei mingisugust ohtu, vaid kõik kalad, sõltumata nende liigist ja vanusest saavad nii üles kui alla," tõdes Hans Soll.
"Mitte nii hea variant on lisakalatee ja keskele kalarambi tegemine. See on küllaltki komplitseeritud. Enamasti on maailmas teada, et see on ka kallim, kui paisu likvideerimine," märkis Tauno Jürgenstein. Videot näeb siit: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=59494ERR
Fotod: AARE POST
Kommentaarid (0)