Tartu teadlased hindavad Läänemere kalavarusid

Kuigi peamiste püügikalade kohta on hulganisti teavet, ei ole see info piisav, et hinnata seda, kui palju võiks püüda näiteks räime, turska või lesta.

Projekti koordinaatori, Eesti mereinstituudi juhtivteadur Henn Ojaveeri sõnul on olulisim eesmärk see, kuidas hallata kalavarusid võimalikult säästlikult.

"See on esimene projekt Läänemeres üldse, kus kõik neli olulisemat töönduskala, see on siis räim, kilu, lest ja tursk, võetakse nii-öelda koos ette ja neid integreeritult koos ka uuritakse," lausus Ojaveer.

Ta lisas, et uuritakse seda, millised on need keskkonnatingimused, mida kalad erineval elustaadiumil eelistavad, millised on erinevate liikide omavahelised suhted või kas kalapüük mõjutab liikide ruumilist paiknemist.

Ojaveer rääkis, et kalade elukeskkonnal pole otseselt midagi viga. Tundlikum kala on näiteks tursk, kelle varusid on vähendanud merevee vähene soolasus. Kindlasti on aga kalade elu mõjutanud inimeste sekkumine.

Lisaks reostusele on probleemiks ka Läänemere ülemäärane toitainetega rikastumine.

"Jutt, et meil kala ei ole ja kõik kaob varsti ära, asi läheb aina halvemaks: tegelikult see nii ei ole. Küsimus on ainult selles, kas inimese soovid ei ole liiga suured võrreldes sellega, mida meri meile pakkuda saab," märkis Ojaveer.

Kuigi Bonus INSPIRE on puhtalt teaduspõhine, peab sellel olema rakenduslik väljund - näiteks saab projekti tulemusi kasutades plaanerida Läänemere lestapüüki.

Ojaveeri sõnul on Eesti roll projektis väga oluline: lisaks kogu projekti koordineerimisele, vastutavad eestlased räimeuuringute eest.ANNA-LIISA VILLMANN ERR