Jalamees tohib Pihkva ja Lämmijärve jääle minna

Lämmi- ja Pihkva järvel liikudes tuleb silmas pidada, et ei mindaks kaldast kaugemale kui 500 meetrit, edastas Politsei- ja Piirivalveamet. Väga ohtlik on ligineda jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 150 meetrit ning Salu saarele lähemale kui 300 meetrit. Ühtlasi on keelatud liikuda jääl Laaksaare ja Piirissaare traaversilt põhja suunas.

Jää paksus Pihkva ja Lämmijärve kaldast 500 meetri ulatuses on piisav kandmaks inimest, transpordivahendiga on jääleminek keelatud.

Kuna Peipsi järve ja Narva veehoidla jää on ohtlikult õhuke ning jääs esineb nn hingamise auke, on nende veekogude jääle jalgsi või transpordivahendiga minek jätkuvalt keelatud.

Lõuna prefektuuri piirivalvekapten Mati Mikson tuletab kalastajatele meelde, et kuna jääolud on veel ebaühtlased, tuleb jääl liikudes olla ettevaatlik. Kohustuslik on registreerida kordonis nii järvele väljumine kui ka tagasitulek. „Nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt ohutult tagasi jõudnud ning võimaliku ohu korral alustada koheselt otsinguid," ütles Mikson.

Piirivalvurid hoiavad oma päästemeeskondi maksimaalses valmisolekus tagamaks, et järvejääl hättasattunutele võimalikult kiiresti abi saaks osutada.

Kuna jääkate on alles tekkinud ja kontrolljoone kulgemise tähiseid alles paigaldatakse, tuleb kalastajatel olla tähelepanelik vältimaks naaberriigi territooriumile sattumist. Seda eriti nendel, kel plaanis kalastada Pihkva järvel Värska lahes Kolpino vastas.

· Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Registreerimisel saate küsida täiendavat teavet kordonist.

· Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.

· Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada.

· Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.

· Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine on ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel.

· Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada.

· Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde.

· Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks.

Turvalist liikumist jääl ning head kalaõnne!