Kalapüük
5. mai 2014, 10:57

Kalakasvatused kriitikatule all

Eesti maaülikooli teadlane Priit Päkk muretseb, et vaatamata suurtele investeeringutele ja nüüdisaegsetele tootmishoonetele on Eesti väärtkalakasvatustes tõsiseid probleeme kalade suure suremuse ja toodangu kvaliteediga. Põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas märkis Priit Päkk, et kalakasvatajad on viimastel aastakümnetel teinud suuri investeeringuid, kuid toetuste ja laenude saamise tuhinas on unustatud panustada veterinaar- ja nõuandeteenuste arendamisse. Viimastel aastatel on Eesti vikerforellikasvatajad importinud paljundusmaterjali koguses, mille alusel võinuks kalaliha toodang nii 2012.

Vaadates kalalettidel olevaid vikerforelle, jääb visuaalsel hindamisel mulje, et nii mõnigi meie kasvandustest pärinev kalapartii ei vasta olulistes punktides nt Soome (turul oluline konkurent) SUPERIOR-standardile, vaid hoopis hakklihastandardile. “Selle koht peaks olema ümbertöötlevas kalatööstuses, mitte aga värske kala letis, kus selle väljanägemine piinlikkust tekitavalt mõjub,” pahandas Päkk kirjas ministeeriumile.Saarte Häälele selgitas teadlane, et kui kvaliteetse vikerforelli liha on värvilt oranž, siis eestlaste toodang on sageli valkjasroosa. “Liha näeb välja nagu 28 korda pestud Marati roosa aluspesu,” sõnas Priit Päkk.Teadlase sõnul annavad Eestis kvaliteetset toodangut vaid suurte kogemustega kalakasvatajad. “Palju on juhuslikke tegijaid ja otse öeldes käpardeid, kelle varasem kogemus piirdub vaid koolipõlves koduse akvaariumi hooldamisega,” teadis Päkk.Kui vaadata, kuidas uuel eelarveperioodil Eesti vesiviljelust parandada, siis tuleb kindlasti tõsta kalaliha kvaliteeti, tõusta turul konkurentsivõimeliseks ja seeläbi rohkem müüa.Peeter Päkk teeb põllumajandusministeeriumile ettepaneku algatada uuel eelarveperioodil Euroopa merendus- ja kalandusfondi vahenditega mahukad (eelarvega 2,7–5,5 miljonit eurot) uuringud, mille tulemusena muu hulgas selguks iga konkreetse farmi väärtus ja tulevikuväljavaated, ja mis aitaksid kaasa Eesti vesiviljelussektori konkurentsivõime paranemisele.Pöide vallas tegutseva Aquamyk OÜ osanik, Eesti vesiviljelusühistu juht Priit Lulla ütles, et Eesti vesiviljeluses on tõepoolest probleeme, aga probleemid ei ole nii drastilised, nagu Priit Päkk neid kirjeldab.Tõsi on see, et vesiviljeluses puudub täielikult riigipoolne veterinaarabi ja see on ka kalade suure suremuse üks põhjuseid. “Oleme sellest rääkinud juba viis aastat, aga et kalakasvatajaid on ainult käputäis, siis selleks mingit veterinaarsüsteemi luua on väga kulukas,” selgitas Lulla, kelle oma kalafarmis on kalade suremus oluliselt väiksem kui nimetatud 75%.Kalakasvataja rääkis, et kalasöödad on läinud kehvemaks ja see avaldab mõju kalaliha toitainerikkusele. “Odavama hinna saavutamiseks on söödaretseptides niivõrd palju mängitud, et kalad ei ole enam vitaalsed, ongi nõrgad,” tunnistas Lulla. “Pannakse kanasulgi ja verejahu sisse, aga kala ei suuda neid asju hästi ikkagi seedida ja siis tekib vitamiinide puudujääk,” lisas ta.Eesti kala läheb Soome

Peatudes Eesti kala kvaliteedil, ütles Priit Lulla, et Eesti kaubandus pakub kvaliteetkala kilo eest tootjale kolm eurot, mis ei kata kala kasvatamise omahinda. Seetõttu müüb eestlane kvaliteetkala Soome, kus kilo eest makstakse viis eurot. “Minu superkala läheb kõik Soome, kogu Saaremaa kalakasvatuste kala läheb Soome praegu,” kinnitas Lulla.Priit Lulla sõnul pole tõenäoline, et Eesti kalades leidub ravimijääke, sest ravimeid ilma retseptita kätte ei saa. “Ma tean, et mingisugused lekked on, et kuskilt Venemaa kaudu neid saadakse, aga see on ka kõik. Seda on aga nii vähesel määral, et see küll otseselt ohtlik ei ole, ja ma ei usu, et see poeletile jõuabki,” rääkis kalakasvataja, kes ise kasutab haiguste raviks käsimüügis olevaid nõrku desoaineid ja soola, mis hävitab enamiku mageveeparasiite ja baktereid. “Võin käe südamele panna, et ma ei ole viie aasta jooksul mitte ühtegi pudelit antibiootikumi kasutanud,” kinnitas ta.Lulla selgitas, et siinsete kalakasvatajate toodang näeb poeletil hale välja seetõttu, et Eesti turule müüakse vaid marjakala ehk supikala. Selliste kalade lihas puuduvad peaaegu igasugused toitained, sest kala on kogu oma energia ja toiduvarud pannud järelkasvu ehk kalamarja ning järel on ainult kest. “Paljud Eesti kalakasvatajad ongi selle peal väljas, et nad kasvatavad kala nii vanaks, et seal on mari sees, ja saavad oma sissetuleku tegelikult marja müügist,” selgitas Lulla, kelle sõnul maksid välismaa kokkuostjad ühel aastal kvaliteetmarja eest lausa 42 eurot kilost.Kala, mis aga pärast marja väljavõtmist Eesti poeletile jõuab, on tegelikult energiast tühjaks pumbatud kala kest, mis näeb Lulla sõnul tõepoolest välja nagu luitunuks pestud Marati pesu. Just sääraste kaladega teevad supermarketid ka sooduskampaaniaid, sügisel jõuab samasugust kala, ehkki pisut parema väljanägemisega, meie poelettidele ka Soomest ja Norrast.AIN LEMBER Saarte Hääl