Tuura taasasustamise esimene etapp jõudis lõpule

„Saksamaa ja Poola kogemuse näitel võib Läänemere tõeliseks harulduseks muutunud tuura taasasustamine olla edukas ning ka sügisel Narva jõkke lastud kalad ei ole kuhugi kadunud vaid neid on nähtud nii Eestis, Venemaal kui ka Soomes. Riigil on vedanud, et meil on selline partner nagu Loodushoiu Keskus, kellel on vajalikud teadmised ja oskused olemas ning kes on selle keerulise projektiga edukalt hakkama saanud,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Eesti, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola on moodustanud töörühma, mis valmistab ette üleläänemerelist tuurade asurkonna taastamise projekti. Sellele valmistutakse toetust taotlema Euroopa Life fondist."

Tuur on praeguseks üks haruldasemaid ja kahjuks ka ohustatumaid kalaliike. Tuura arvukus on paljudes piirkondades katastroofiliselt kahanenud seetõttu, et nende elupaikade veekvaliteet on kehv, kuderänded jõgedes on paisudega takistatud ning neid on väärtusliku musta kalamarja saamiseks üle püütud.

Viimast korda nähti looduslikku päritolu tuura Läänemerel teadaolevalt 1996. aastal, kui Eesti vetest püüti 290 cm pikk ja 136 kilogrammi kaaluv isend.

Nüüdseks on Eestis alustatud tuuraasurkonna taastamise programmiga. Esimese etapp, tuura taasasustamine käivitati 2011. aastal, projekti finantseeriti riigi poolt 23 560 euroga ja selle teostaja on Eesti Loodushoiu Keskus.

Esimesed asustamised toimusid möödunud aastal, kui Narva jõe alamjooksul lasti vette 400 tuura. Kalad olid üheaastased ning pärit Kanadast, kus seda tuuraliiki veel säilinud on. Kalad märgistati, et jälgida Eestis vette lastud tuurade rändeid ning hinnata projekti edukust. Praeguseks on Narva jõkke lastud tuurad Soome lahes laialt levinud. Neid on tabatud nii Eestis, Venemaal kui ka Soomes.

Atlandi tuur on keskmiselt 1-2 meetrit pikk ja 100 kg raske ning võib elada kuni 60 aasta vanuseks. Suguküpseks saavad emased kalad 14-17 ning isased 12-14 aasta vanuselt.

Järglasi saab emaskala iga 3-4 aasta tagant. Atlandi tuur elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. Tuur toitub limustest ja koorikloomadest, samuti väikestest kaladest. Tuuraliike on maailmas 24, neist atlandi tuur kõige haruldasem. Atlandi tuura taasasustamist näeb ette ka Läänemere Tegevuskava. Tuura asustamisega tegeldakse ka Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis.Keskkonnaministeerium