Kalapüük
1. september 2014, 09:40

Keskkonnaminister: tuleb alustada kalade kude- ja elupaikade taastamist

RMK Põlula Kalakasvatuskeskuses toimunud teaduskonverentsil leiti, et kui seni on Põlulast Eesti jõgedesse asustatud peamiselt lõhet, siis edaspidi tuleks kalakasvatuslikku taastootmist laiendada ka teistele liikidele. Teaduskonverentsi avanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb Eesti jõgede liigirikkuse nimel eelistada kalade kude- ja elupaikade taastamist ning paisutatud jõgedes rändeteede avamist. „Samas on kalakasvatuslik taastootmine teatud juhtudel ikkagi vajalik abinõu, kompenseerimaks inimeste mõju mõnele liigile,“ sõnas ta.

„Samas on kalakasvatuslik taastootmine teatud juhtudel ikkagi vajalik abinõu, kompenseerimaks inimeste mõju mõnele liigile,“ sõnas ta.Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi lõhe ja meriforelli töörühma juht Martin Kesler rõhutas, et asustamiste tulemusena on lõhe noorkalade arvukus tõusnud enamikes lõhejõgedes ja arvukus suureneb tulenevalt elutingimuste paranemisest tulevikus veelgi

„Kui tendents jätkub, võib Soome lahe jõgedesse asustamismahtusid vähendada, ent samas suurendada asustamismahtu Pärnu jõkke,“ lisas Kesler.Teadlaste ettekannetest jäi kõlama, et kalakasvatuslikku taastootmist tuleks vaadata suuremas plaanis koos elu- ja kudepaikade taastamise ja rändeteede avamise võimalusega

Uuest kalakasvatusprogrammist rääkides peeti oluliseks jätkata lõhe, siia, angerja, koha, haugi, tõugja, tuura ja jõevähi kalakasvatuslikku taastootmist

„Et asustamiste kaudu soovitud tulemuseni jõuda, peab kindlasti järgima geneetilise mitmekesisuse hoidmise põhimõtteid,“ toonitas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi teadusdirektor Riho Gross.Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul on programmi eelnõu kavas koostada selle aasta lõpuks ja selle tarvis jätkatakse arutelusid.Maaleht