Keskkonnainspektsioon suurendab kontrolli Peipsi järvel

septembrist kuni mutnikupüügi sulgemiseni erakorraliselt suurendada kontrolli Peipsi järvel ja selle maaletulekukohtades, et vähendada alamõõdulise kala kaaspüügimääradest mittekinnipidamise ja alamõõdulise kala käitlemisse suunamise ohtu.Terve suve kestnud mõrrapüügile lisandub 1

septembrist Peipsi järvel püük nii nakkevõrkude kui ka mutnikuga (põhjanoodaga)

Seejuures on mutnikuga püügiks Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste tulemusena koha alammõõtu vähendatud 25 cm-ni (ninamiku tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni) või 30 cm-ni (ninamiku tipust sabauime lõpuni)

Suvel prognoosisid kahe riigi teadlased, et koha tavapärase kasvu juures saavutab enamus kohast sügiseks täispikkuse 30 cm, mille tulemusena on mutniku saagis enamus kalast mõõduline ja üksikud kalad, mis mõõtu ei saavuta, jäävad kehtivate kaaspüügi protsentide piiridesse.Käesolevaks hetkeks on TÜ Mereinstituut välja selgitanud, et kaks kuud varem esitatud prognoos koha kasvu kiiruse kohta ei ole täitunud ning augusti seisuga on oluline osa kohast täispikkusega alla 30 cm

Nii võib 1

septembril mutnikupüügi avamisel tekkida olukord, kus saagis on tavapärasest rohkem alamõõdulist koha, kelle püük on keelatud ning kes tuleb veekogusse eluvõimelisena tagasi heita.Mutnikupüük on mõrrapüügist oluliselt efektiivsem ja seetõttu on tõsine oht, et suuremate saakide puhul puudub püüdjatel piisav motivatsioon saagist alamõõdulise kala välja sorteerimiseks ja kala eluvõimelisena tagasiheitmiseks

Vähendamaks ohtu, et kaaspüügimäärasid rikkudes alamõõduline kala maale tuuakse ja käitlemisse suunatakse, on Keskkonnainspektsioon otsustanud kuni mutnikupüügi sulgemiseni erakorraliselt suurendada kontrolli Peipsi järvel ja maaletulekukohtades

Seetõttu tuleb kaluritel arvestada inspektorite suurema kohaloleku ja intensiivsema püügitegevuse jälgimise ja kontrollimisega kogu mutnikupüügiperioodi vältel

Kohalikele inspektoritele toeks kaasatakse Peipsi järelevalvesse lisajõudu ka teistest maakondadest.Keskkonnainspektsioon kutsub kalureid üles kehtivaid püügipiiranguid ja eriti alamõõdulise koha kaaspüüki tähelepanelikult jälgima ja kaaspüügimäärade ületamist igati vältima

Kaaspüügimäärade ületamist loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks ja sellisel viisil kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada

Kahju hüvitamise määr ühe koha isendi kohta on 10 eurot, mis alamõõdulise ja veel kudemata kala puhul tuleb korrutada viiega

Arvestades kalurite päevaseid saake kasvavad keskkonnakahjud kergelt kõrgustesse ja sageli lõpevad hoopis kriminaalmenetlusega.Nii juhtus näiteks ka eelmisel nädalal, kui Keskkonnainspektsioon tabas kaluri, kelle mõrrasaagis ca 300 kg ehk 96% arvulisest kohasaagist oli alamõõduline ja kalavarudele tekitatud olulise keskkonnakahju tõttu alustati püüdja suhtes kriminaalmenetlus.Keskkonnainspektsioon