Kalade liikumisteede avamine jõgedel jätkub ja käesoleval aastal valmib kavade järgi 35 uut kalapääsu, millest 28 asuvad looduskaitseliselt olulistel jõelõikudel. Kokku on aastatel 2007-2013 kalateede rajamisega parandatud kalade rändetingimusi 52 paisul.
Kui veepaisutus asub sellisel veekogul, mis on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana, on vajalik tagada kalade läbipääs paisust nii üles- kui ka allavoolu. Kalapääs aitab kaladel ületada tõkkeid, et jätkata teekonda tõkketagusel vooluveekogul.
Kuigi paljud kalad on paikse eluviisiga, võtavad nad kudemisajal ette rännaku leidmaks sobiva koelmu. Siirdekalade, nagu lõhi ja meriforell, populatsioonide säilitamiseks ja taastamiseks on pääs kude- ja kasvualadele jõgedesse esmatähtis. Karplastest on kõige suurem rändaja vimb, kes eelistab kasvada avaratel veteväljadel, aga kudemiseks otsib puhta kiirevoolulise veega jõgesid. Ka jõesilm liigub merest jõgedesse kudema.
Töid rahastati EL Ühtekuuluvusfondi perioodi 2007-2013 rahadest läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.
Lõhejõgedel asuvate paisude kalateede rajamise tarbeks saab edaspidi toetust taotleda EL 2014-2020 rahastusperioodi vahenditest, toetusteks jagatakse 4,3 miljonit eurot. Teistel jõgedel saab kalapääsude rajamiseks toetust küsida SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist.
www.envir.ee
Kommentaarid (0)