aasta andmetel ligikaudu 5300 looma
Soomes ja Rootsis on hallhülgele jahti peetud juba aastaid.
Hülgekvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi laht 33, Saarte põhja- ja läänerannik 8 ning Soome laht 12 looma
Maakondlike jahindusnõukogude ettepanek on jahti korraldada vaid jahipiirkonna piires, jättes välja avamerealad
Küttida ei ole lubatud kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on hallhüljes.
Hallhülge jahti ei ole Eestis toimunud alates 1970
aastate algusest, mil see keelati populatsiooni madalseisu tõttu
Praeguseks on populatsioon taastunud ning arvukus tõuseb
Nii Eesti punase nimestiku kui ka IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks
Samas on hallhülge ekspluateerimine Euroopa Liidu Loodusdirektiivi kohaselt lubatud vaid juhul kui populatsiooni kaitsestaatus on soodne, sätestatud on jahipidamise keeluajad, täpsed nõuded jahipidamisviisidele ning määratud kindel kvoot.
Hallhüljeste küttimise taasalustamise peamisi põhjuseid on kaks: reguleerida hallhüljeste arvukust, mis omakorda aitab vähendada kalandusele tekitatavaid kahjusid, likvideerides probleemisendeid, kes regulaarselt kindlas piirkonnas püüniseid kahjustavad ning elustada väiksemahulist hülgejahti traditsioonilistes hülgejahi piirkondades
Viimase puhul on oluline jahitraditsiooni ja sellega seonduva kultuuripärandi säilitamine
Kõige olulisem on hoida hallhüljeste asurkonda elujõulisena
Küttimine ei tohi neid kahjustada ning on võimalik ainult sellisel juhul, kui hallhüljeste arvukus on jätkuvalt suur.
Läänemeres elab kolme liiki hülgeid – hallhüljes, viigerhüljes ning randalhüljes
Viigerhüljes on väga ohustatud ning neid küttida pole lubatud, randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena.
Hallhülge jahiperiood algab 15
aprillil, mil emahülged on lõpetanud poegade imetamise ning kestab 31
detsembrini
Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud suuruluki laskekatse.
Keskkonnaamet
Kommentaarid (0)