2014. aasta väljapüügistatistikast kalastuskaartide alusel

Aruannete kohaselt püüti Saadjärvest ja Kuremaa järvest allveepüüdjate poolt 86 kg haugi, 47 kg linaskit ja 46 kg angerjat.

Kaitsealadelt nagu Endla, Silma, Matsalu püüti käsiõnge, lihtkäsiõnge, spinningu, lendõnge ja sikutiga haugi kokku 6905 kg, turba 72 kg, lutsu 312 kg, ahvenat 320 kg, koha 4,6 kg, särge 231 kg ning linaskit 410 kg. Tähelepanelik lugeja märkas, et ka koha on taas ilmunud spinningumeeste püükidesse ja kuna need on püütud kalastuskaardi alalt, siis võib oletada, et just Matsalu piirkonnast, kuna Endla kaitsealal seda liiki ei esine, samuti mitte väga madala veega Silma looduskaitsealal. See on hea uudis, sest annab märku lisaks haugi ja ahvenavaru paranemisele Väinameres ka kohakala paremast käekäigust. Nagu teadjamad kalamehed ise oletada võivad, siis ka enamik kalastuskaardi havidest püütakse merest ja lutsudest Kasari jõgikonnast. Linaskisaak pärineb sedapuhku Endla ja Sinijärvest.

LÕHILASTE SAAGID. Jõeforelli püüti kalastuskaardi alusel forellipüügipiirkonna jõgedest spinningu ja lendõngega 485 kg. Meriforelli ja lõhe saagid lõhepüügipiirkonna jõgedest olid aga madalvee tõttu kasinad, olles vastavalt 91 kg ja 291 kg. Siinkohal kiidaksin mehi, kes üldse oma saake kirja panid, sest tänu Teile neid andmeid üldse siit lugeda saame! Paraku on endiselt levinud lõhepüüdjate hulgas aruannete mitteesitamine. Seepärast panen taaskord südamele, et seda ikka tehtaks, siis on põhjust ka edaspidi hobikalamehi lõhejõgedele lubada, kuna neilt saab väärtuslikku informatsiooni meie lõhilaste käekäigust. Siinkohal märgin etteruttavalt, et andmebaasi arendamise tulemusena on peatselt võimalik lõhede andmeid esitades märkida ära ka kala sugu, kaal, pikkus, rasvauime esinemine/ puudumine ning kas kala püüti välja või lasti hoopis jõkke tagasi. Jah, just nimelt jõkke tagasi, sest selline käitumisviis on mujal maailmas väga levinud ja aitab kindlasti ka meil kaasa jätkusuutlikule kalavarude majandamisele. Näiteks eelistatakse söögiks pigem lõigatud rasvauimega kalu ja tugevate geenidega metsik isend lastakse sugu jätkama.

Mõõdulisi jõevähke püüti kõikidest Eesti veekogudest ca 21 000 tk.

Poolsportliku püügivahendina (kuna see nõuab suhteliselt suurt vaeva) olgu siinkohal ära toodud ka õngejada püügitulemused (meri ja siseveed kokku, angerjas enamuses Võrtsjärvest). 

Kui kõik eelnev oli püütud nö sportlike vahenditega, siis teatavasti võib kalastuskaardi soetada ka nakkevõrguga püügiks ning alljärgnevalt ongi ära toodud selle vahendiga välja püütud saagid. Kogu Eesti peale püüti nakkevõrkudega aastal 2014 välja:

Kalamees ju tahaks alati rohkem, kuid minu arvates meil kala veekogudes on – ole vaid mees ja püüa kinni! Kes aga kalastuskaarti soetada ei raatsi, siis teadku, et ka tavalise harrastuspüügiõiguse olemasolul võib enamikes meie veekogudes ilusa landikala spinninguga välja püüda.

Ilmunud lühendatult ajakirjas Kalale! nr 11 märtsis 2015.