Kalapüük
7. mai 2015, 21:00

Keskkonnainspektsioon korraldas Võrtsjärvel põhjaliku kontrolli

Keskkonnainspektsioon korraldas 29. aprillist 1. maini toimunud Võrtsjärvel tavapärasest ulatuslikuma kontrolli, mille käigus kaardistati kõik püügil olevad püünised, kontrolliti püügivahendite nõuetele vastavust, samuti püügilubade olemasolu ja püütud saaki. 

Kehtivate lubade alusel oli kontrollimise ajal võimalik Võrtsjärve püügile panna 289 mõrda. Operatsiooni ajal kaardistati järves 224 mõrda, st püügil oli ligi 78% lubatud mõrdade arvust.

Tuvastati 9 väiksemat ääremõrda, millel puudus igasugune tähistus ja märgistus, samuti üks suur mõrd, millel puudus nõutav märgistus. Mõrras oli palju surnud kalu, mis viitas sellele, et omanik ei olnud mõrda ammu kontrollinud. Elus olevad kalad lasti vette tagasi.

Kontrollimisel avastati ka 31 selguseta kuuluvusega nakkevõrku, millest paljud olid juba puntrasse keerdunud ning arvatavasti talvel vette jäänud. Avastati ka üks ebaseaduslik õngejada ja lipud, mille vahel püügivahendit ei olnud. Ka need eemaldati veekogust.

Järvel kontrollitud kolme kutselise kaluri tegevuses rikkumisi ei tuvastatud. Sadamas kontrolliti kolme lossimist. Lossimiste kontrollimisel samuti rikkumisi ei tuvastatud, üsna palju tuli teha selgitustööd, kuna ilmnes, et kaluritel on püüniste pikkuste ja koguste arvestamisel erinevaid tõlgendusi. Neid küsimusi tuleb täiendavalt ka edaspidi selgitada.

„Kutseliste kalurite puhul saab positiivse momendina märkida, et haugipüügikeelust peeti kinni (püügikeeld lõppes 1. maist) ja püünistes suuri koguseid haugi ei olnud. Varem on olnud juhuseid, et täpselt 1. mail tuleb kalur rekordsaagiga, mis viitab sellele, et osa haugisid on püütud enne keeluaja lõppu, aga neid on hoitud püünistes selle ajani, kui neid oli võimalik seaduslikult realiseerida,“ ütles Viljandimaa büroo juhtivinspektor Jaanus Tera.

Kontrolliti ka 42 harrastuspüüdjat. Harrastuspüügiõiguse eest oli kõigil tasu makstud (v.a pensionärid, kes saavad tasuta püüda), kuid kolmel kalastajal oli tasutud valele pangakontole. Neile selgitati püügiõiguse tasumise võimalusi ja lasti kohapeal mobiiliga ülekanne teha.

Üldiselt võib öelda, et vaatamata esimese päeva keerulistele ilmaoludele kontrollreid õnnestus. Selliseid suuremaid operatsioone on vaja selleks, et saada korraga veekogust tervikpilt, mille põhjal saab püügitegevust täpsemini hinnata. Hea meel on tõdeda, et Võrtsjärvel tervikpilt ei ole väga dramaatiline. Väiksemaid probleeme ning mõningaid erinevaid arusaamu esineb. Lähiajal on plaanis neid teemasid kaluritega arutada.