Kadiska.
Kalapüük
19. jaanuar 2016, 22:00

Mis muutub seadusandluses 2016. aastal?

Harrastuskalastaja jaoks olulistest muudatustest ja uutest võimalustest seadusandluses kirjutab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla. 

KADISKA on lõkspüünis, mille põhja läbimõõt ei ületa 1,4 m, kõrgus 0,6 m ja mille silmasuurus püügivahendi kõigis osades ei ole väiksem kui 12 mm. Püünise neel peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud (see nõue on vajalik vähkide kaaspüügi vältimiseks) ning püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga.

Ühel isikul on lubatud püüda ühe kadiskaga ja kaarte antakse 24 tunni kaupa. Tasu sellise kaardi eest on 2 eurot. Piirarve veekogude kaupa uutele püünistele seatud pole, seega puudub ka vajadus võimaluse avanedes kalastuskaartidele tormi joosta.

Paraku ei saa kadiskaluba mobiiltelefoniga osta, see tuleb lunastada maksekeskkonnas pilet.ee või pöörduda kaardi saamiseks Keskkonnaametisse. Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini.

Kadiskapüügiks saab kaarti osta alates 01.06.2016:

1)Harju maakonnas, Kahala järvele, Harku järvele, Maardu järvele, Tänavjärvele, Klooga järvele, Lohja järvele;

 2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlale, Konsu järvele, Uljaste järvele;

 3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvele, Kaiavere järvele, Elistvere järvele, Kaiu järvele, Jõemõisa järvele, Pikkjärvele (Kaarepere);

 4) Lääne-Viru maakonnas: Ohepalu järvele;

 5) Lääne maakonnas Veskijärvele, Hindaste järvele;

 6) Pärnu maakonnas Ermistu järvele, Tõhela järvele, Lavassaare järvele, Kaisma järvele;

 7) Põlva maakonnas Meelva järvele, Valgjärvele;

 8) Saare maakonnas Suurlahele, Mullutu lahele, Harju lahele, Järise järvele, Laialepa lahele;

 9) Tartu maakonnas Koosa järvele, Kalli järvele, Soitsjärvele, Keeri järvele, Lahepera järvele, Leego järvele, Karijärvele;

 10) Viljandi maakonnas Veisjärvele, Õisu järvele, Viljandi järvele, Ruhijärvele, Mäeküla järvele, Parika järvele, Kariste järvele;

 11) Võru maakonnas Vagula järvele, Tamula järvele, Hino järvele, Lõõdla järvele, Pabra järvele, Murati järvele, Pulli järvele, Kirikumäe järvele.

PÜÜGIVAHENDITE MÄRGISTAMINE. 1. jaanuarist jõustub kalapüügieeskirja muudatus, millega kehtestatakse uued nõuded kalapüügivahendite tähistamisele ja märgistamisele.

Kui seni võis seisevpüüniseid ja nende jadasid tähistada ükskõik mis värvi tähistega, siis uuest aastast tuleb kasutada oranže või punaseid lippe, kusjuures kahe lipuga tähise alumine lipp võib olla vabalt valitud värvi. Lipu suurus peab olema vähemalt 20x30 sentimeetrit, lisaks tuleb lipuvarda ülemises otsas kasutada pimedal ajal parema nähtavuse tagamiseks helkurribasid.

Uute reeglite kohaselt peab lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast olema 1 meetri kõrgusel, välja arvatud kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees, kui lipu alumise serva kõrgus veepinnast peab olema vähemalt 0,5 m. Samuti peavad püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid olema tähistatud ühe, eelpool toodud mõõtmetega, punase või oranži lipuga.

Püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga, mis peab võimaldama kalapüügiloa omanikku veekogul või loa andja juures kindlaks teha. Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada, välja arvatud silmupüügil, mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena.

Kadiska märgistamine ning tähistamine toimub analoogselt vähipüügivahenditele ehk siis peab püünis olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga ning märgistatud püügiloa omaniku isikukoodiga.

VÄHIPÜÜK. Alates 1. juulist saab soetada lube jõevähi püügiks. Erinevalt 2015. aastast müüakse Saaremaal ja Hiiumaal 2016. aastal ühe inimese kohta kuni 5 püügivahendit, kuid sedapuhku vaid üheks ööks. Mujal Eestis saab üks isik ühte piirkonda osta kaarte endiselt kuni kolmeks ööks.

VEEL. Kadrina, Loobu ja Vahakulmu paisjärvedel võib 2016. aastal püüda kala lisaks spinningule ja lendõngele ka teiste levinumate harrastuspüügivahenditega. 2015. aastal oli neil veekogudel püük lubatud ainult spinningu ja lendõngega, kunstpeibutist kasutades.

NB! 2015. aastal muutus ka püügiandmete esitamise kord, seepärast olgu siinkohal meeldetuletuseks öeldud, et aruandekohustus on viie kalendripäeva möödumisel kalastuskaardi lõppemisest. Pikemate kui üks kuu kestvate kaartide puhul tuleb aruanne esitada peale iga püügikuud viie päeva jooksul!

Soovin kõigile meeldejäävaid püügiretki!

Artikkel on ilmunud ajakirja Kalale! 2016.a jaanuari/veebruari numbris.