Kalapüük

Kalapääsude rajamise kohustus küsimärgi all 

Kalale!, 4. veebruar 2016 22:00
Õiguskantsler Ülle Madise.
Soovitame kuulata Riigikogu 21. jaanuari istungit, kus käsitletakse Veeseadust, seoses õigusliku konfliktiga Hellenurme vesiveskil.

Vaata videot siit: https://www.youtube.com/watch?v=Te9Fqc3cvxQ 

 On kummastav kuulda väiteid nagu:- Kui jões ei ela lõhesid, siis ei ole ta ju lõhejõgi (jättes muje, et potentsiaaliga arvestama ei pea ja kui tamm takistab lõhede jõkkejõudmist, siis ta justkui polekski lõhejõgi);

- Et esteetilised või majanduslikud kaalutlused võivad üle kaaluda looduse ÕIGUSE ELULE (spekulatiivne väide Linnamäe teemal, kus paisjärv pidada olema aastase rahalise ekvivalendiga 3,5mln EUR - mida ei ole EKS esindajad küll osanud kuidagi leida senimaani Jõelähtme valla eelarvest - kuhu see raha siis kaob?);

- Kui kalapääsu rajamine on ebaotstarbekalt kulukas või rikuks piirkonna esteetikat (no kuidas saab üks kenasti vormistatud kärestiku tüüpi kalapääs rikkuda esteetikat??? Kui pääsu rajamine on ebaotstarbekalt kulukas, siis tuleb pais avada!);

- Veeseaduse lugemisel on kalasõbrad saanud kuidagi läbi surutud end huvitava punkti. (Kas hetkel mitte loodusevaenajad või lihtsalt kitsa (majandusliku) huviga grupid oma eesmärke jõuliselt läbi ei suru?);

- Linnamäe paisu tootmisvõimsus varustab ca 3000 Eesti peret (Jõelähtme vallas on registreeritud elanikke üle 5000/ja ilmselt registreerimata elanikega koos on see number üle 6000 - ehk pais suudab heal juhul 50% valla elanikest elektriga varustada. Kogu Eestis toodetavast rohelisest energiast on hüdroenergia 1-2%, sõltuvalt veehulgast, seega Linnamäe osakaal energeetikasse on 0,x%);

- Linnamäe pais kui kauneim tööstusehitis (kas tõesti on vabrikuesteetika kõrgem väärtus, kui vee-elustiku õigus oma kodukohale ning võttes arvesse Jõelähtme ja Jägala jõe lõhilaste taastootmispottensiaali kahandab see pais nii kohalike kalurite tulubaasi, kui piirab ka harrastuskalameeste püügi resultatiivsust nii Jõelähtme, kui ka naabervaldades).

Must päev võib sellest saada nii harrastuskalastajatele, kui kutselistele kaluritele. Nimelt tehti Keskkonnakomisjonile ülesandeks Veeseaduse § 17, lõige 4 (Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu) viia kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Mis võib eelnevaid sõnavõtte arvestades tähendada, et Veeseadust arvestatakse vaid juhtudel, kui puudub majanduslik või esteetiline huvi ehk elusloodusel on oht muutuda sekundaarseks.Seda enam, et samal ajal on Soome liikumas suunas, kus voluveekogude tervise parandamisel arvestatakse palju terviklikuma pildiga, alates valgaladest, et vee kvaliteet jões oleks kõrge ja lõpetades kalade vaba liikumise tagamisega.

Allikas: Eesti Kalameeste Selts

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee