„Hallhülge asurkond on Läänemeres tänaseks saavutanud soodsa seisundi. Hallhülge arvukus hakkas Läänemeres langema 20. sajandi alguses, kui kasutusele võeti varasematest täpsemad ja suurema laskeulatusega vintrelvad ning hüljeste küttimise eest maksti kohati ka preemiaid. Kunagi väga arvuka asurkonnaga hallhülged - sajandi alguse arvukuseks on hinnatud umbes sada tuhat looma - sattusid väljasuremisohtu sajandi teiseks pooleks, kui mõju hakkasid avaldama Läänemerre sattunud keskkonnamürgid. 1970. aastate alguses hülgejaht keelustati. Tänaseks on hallhüljeste arvukus taas kasvamas ja sarnaselt Soome ja Rootsiga lubab Eesti taas mõõdukat hülgeküttimist,“ selgitab Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Roland Müür.
Jahti on lubatud pidada väljaspool poegimise ning poegade imetamise ja iseseisvumise aega – 15. aprillist 31. detsembrini. Jahti võib pidada kehtiva jahitunnistuse ja läbitud suuruluki laskekatsega jahimees.
Tänavune hülgejahikvoot on jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi lahes 30, saarte põhja- ja läänerannikul 6 ning Soome lahes 6 looma. Küttida ei ole lubatud kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on kas hall- või viigerhüljes.
Eesti vetes elab lisaks hallhülgele ka viigerhüljes, kelle küttimine on rangelt keelatud.
Keskkonnaamet
Kommentaarid (0)