„Vette triivima jäänud võrkude hulk sõltub paljuski talvistest jääoludest, sest sellest sõltub omakorda talvise püügihooaja pikkus. Samas nägime, et jätkuvalt on võrgujadasid, mis on jäetud veekogusse pärast võrgukeelu kehtima hakkamist. Võrguliinid olid sirgelt vees ja raskustega otstes, kuid võrkudes olev kala oli roiskunud,“ lisas Kask.
Nagu tavaliselt, keskenduti ka seekord piirkondadele, kus talvel käis aktiivsem püügitegevus ja kuhupoole jää liikus. Võrke leiti 73 erinevast kohast.
Lisaks võrkudele leiti kahest erinevast kohast mõrra juhtaedu, üks mõrrakere, kuus mõrraankrut köitega, kaks ilma numbriteta püügivahendi märkelippu. Ühest võrgust leiti isegi puidust valmistatud rist ja mõrra juhtaiast kirves.
Aktsioonis osales kokku 10 paatkonda, lisaks Keskkonnainspektsiooni inspektoritele kaks harrastuskalastajate paatkonda ja üks paatkond kutseliste kaluritega.
Järgmisel nädalal, 25. ja 26. mail tragitakse võrke Peipsi järve lõunaosas. Siis on lubanud osaleda kolm harrastajate ja viis kutseliste kalurite paatkonda.
Keskkonnainspektsioon korraldab Peipsi järve võrkudest puhastamist alates 2006. aastast. Igal aastal on järvest välja tõmmatud mitusada veekogu risustavat nakkevõrku.
Peipsi järve tragimised toimuvad Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Vette triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need püüavad kala veel pikka aega edasi ja kahjustavad seega kalavarusid. Vees olevad hüljatud püügivahendid tekitavad kahju ka harrastuskalastajate püügivarustusele.
Kommentaarid (0)