Eestit esindasid püüdjad Jaak Kask, Laur Tammeorg, Margus Mosov, Denis Manov, Margus Ollin ja Konstantin Voznjuk, treenerid Lehar Leetsaar ja Alexander Andrusenko ning koondise kapten Mati Banhard.
Koondis valmistus selleks MMiks väga tõsiselt. Enne võistlust käidi mitu korda võistlusveekogul treeningutel, prooviti erinevaid söötasid ja püügiviise, kaardistati järve põhjareljeefi, üritati aru saada kala liikumisest ja toitumisharjumustest. Eesmärk oli leida kõige efektiivsemad viisid, kuidas piiratud aja jooksul saada võimalikult palju kala.
Sportkalapüügi MMid on korraldatud sellisel viisil, et õnnefaktor oleks minimaalne. Seda tõestab ka asjaolu, et eesotsas on tavaliselt ühed ja samad riigid, keda on väga raske võita. Võistlus toimub kahel päeval ja korraga viies sektoris, iga riigi iga sportlane püüab oma sektoris. Enne kahe võistluspäeva algust on kolm ametlikku treeningut, mille käigus sportlased püüavad ümber sektorite, kaardistavad sügavusi, proovivad parimaid söötasid ja kala kontsentratsiooni. Treeningute ajal püügisektoritesse siseneda ei tohi.
Kolmetunnise võistluse käigus liiguvad sportlased aktiivselt mööda sektorit (50x150 m), söödavad ja otsivad kala. 3 tunni jooksul puuritakse tihti 10-20 ja rohkem auku, seejuures on tähtis ka sportlaste füüsiline vorm. Kui mõnest august mõnekümne sekundi jooksul kala ei tule, siis minnakse paremaid kohti edasi otsima. Tohib hõivata ka võõraid auke, mis ei ole märgistatud lipuga, igal sportlasel on 2 lippu. Sektori ääres teevad tööd treenerid, kes juhendavad püüdjaid ja annavad infot selle kohta, mida püüavad konkurendid. Kui treenerid märkavad, et mõni konkurent hakkab saama rohkem kala, siis treenerid saadavad oma võistleja konkurendi juurde püüdma, et saada konkurendist rohkem.
Iga sektori paremusjärjestus selgub saadud saagi kaalumise teel. Riike järjestatakse vastavalt iga riigi sportlaste kohapunktide summale, s.t. kõrgema koha saavutab riik, mille võistlejate kohapunktide summa on minimaalne.
Pikem jutt peagi tulekul.
Kommentaarid (0)