Kalapüük

Keskkonnaministeerium: Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks muuta 

Kalale!, 30. august 2017 21:00
Foto: Joosep Georg
Eesti Energia on teatanud hoonestusõiguse enampakkumise väljakuulutamisest Jägala jõel asuvale Linnamäe hüdroelektrijaamale.

Lõhe ja meriforell pole ainsad kalaliigid, mida Jägala jõel kaitsta - tagada tuleb ka jõesilmu rändevõimalus loodusliku takistuseni ehk Jägala joani, aga ka Jägala jõe kui elupaigatüübi üldine looduslik olek. Lisaks lõhele parandab läbipääsu tekitamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu harilik võldas, jõesilm, paksukojaline jõekarp ja saarmas elupaiku. Hetkel on peale saarma kõikide liikide seisund halb. Sisuliselt võib jõgedel olevaid paise võrrelda ka maismaal olevate aedade ja taradega, mille tõttu ei pääse loomad liikuma. Tulemuseks on vähenev arvukus ning bioloogiline mitmekesisus.Keskkonnaministeerium teeb kõigi osapooltega koostööd, et leida parimad keskkonnamõju hindamisega heaks kiidetud lahendused paisu kaladele läbipääsetavaks tegemisel.

Faktid:

  • Jägala jõgi on Soome lahe jõgedest tähtsuselt neljas jõgi. Soome lahes on suurima potentsiaaliga Kunda jõgi (66,3 km) – 18 500 noorjärku, Valgejõgi (89,4 km) – 15 000-16 000 noorkala, Loobu (60,6 km) – 15 200 noorkala ja neile järgneb Jägala (4,8 km). Soome lahte suubub 9 nn lõhejõge.
  • Jägala jõe alamjooks kuni Jägala joani kuulub koos Jõelähtme jõe alamjooksuga Jägala loodusalana Natura 2000 võrgustikku ning seal tuleb tagada vee hea seisund ning Natura2000 võrgustikku kuuluvate elupaikade soodne seisund.
  • Jägala jõe näol on tegemist suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõega - kui kogu elupaik oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ligi 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 noort lõhekala.
  • Praegu on Jägala jões lõhe ja meriforelli looduslikud asurkonnad hävinud sarnaselt Narva jõega. Jõgi on paisutatud, mattes enda alla lõheliste elupaigad. Linnamäe paisust allavoolu säilinud kärestik annab ainult 1-2% Jägala jõe lõhe tegelikust potentsiaalist.
  • Kalavarudele mõjub negatiivselt vee tsükliline kogumine ja Linnamäe paisu aluse kärestiku eripära ja madal kvaliteet. Aeg-ajalt ujutab merevesi juba koetud kalamarja üle ja mari hukkub. Kui kudu ka õnnestub, jätab hüdroenergiajaam madalvee seisu korral paisualused kärestikud kuivaks, mis põhjustab lõhe noorjärkude hukkumise.
  • Jägala joani jääva jõelõigu kalanduslik väärtus ainuüksi lõhe põhjal arvutatuna on keskmiselt 510 000 eurot aastas, sellele lisanduvad veel teised liigid (eelkõige meriforell ja jõesilm).
  • Paisu omanik on Jõelähtme Vallavalitsus, haldajaks hoonestusõiguse lepingu alusel AS Eesti Energia (EE). Ettevõte taastas ja taaskäivitas elektrijaama 2002. aastal. Hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 megavatti. Võrdluseks - Eesti Energia Aulepa tuulepargis on ühe elektrituuliku võimsuseks 3 megavatti.
  • Paisutamiseks ja elektri tootmiseks on väljastatud vee erikasutusluba, mida on korduvalt pikendatud. Praegu toimub paisutamine ja elektritootmine samuti pikendatud loa alusel: senist luba pikendati 2017. aasta lõpuni.
  • Eesti jõgedel on üle 1000 paisu. Neist ligi 75% on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit.
  • Jõgedele rajatud paisud on kaladele ja vee-elustikule ületamatuks takistuseks, sest see ei lase neil pääseda koelmualadele ja teistele elupaikadele ning halvendavad seeläbi ka jõgede üldist seisundit.
  • Paisud avaldavad negatiivset mõju kogu vee ökosüsteemile ja seal elutsevatele liikidele ning ka jõe füüsikalis-keemilistele parameetritele.
Keskkonnaministeerium

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee