Kutselised kalurid saavad järgmisel aastal Peipsi järvest ja Lämmijärvest püüda kokku 4086 tonni kala ehk 579 tonni rohkem kui 2017
aastal.Olulisemate kalaliikide püügivõimalused jagunevad järgmiselt: ahvenat 1230, koha 650, latikat 875, rääbist ja tinti 400, haugi 80 ja särge 250 tonni
Suurenevad ahvena, latika, tindi ja rääbise püügivõimalused
Tinti saab taas püüda üle kümne aasta.„Tint on väärtuslik toidubaas järve arvukatele röövkaladele, kuid kahe viimase aasta väga tugevad põlvkonnad annavad võimaluse ka kutselistel kaluritel teda üle pika aja püüda
Head meelt teeb rääbise varu olukorra paranemine
Seda liiki lubatakse järgmisel aastal püüda 21
juunist 20
augustini ning siis võivad Eesti kalurid oma püünistest välja võtta 355 tonni rääbist rohkem kui see oli võimalik 2017
aastal,“ märkis Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused
Nemad hindasid järvede ahvena-, latika- ja rääbisevaru olukorra heaks, ka tindivaru võimaldab tööndusliku püüki
Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga. „Seda seetõttu, et mutniku kui peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad saakidesse tugevate, 2015. ja 2016
aasta põlvkondade veel alamõõdulised kohad,“ selgitas Lamp.Siiavarud on madalseisus, mistõttu tuleb siiavarude kaitsmiseks endiselt piirata nende püüki
Siiavarude halb seisund on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest
Kuna ilmaolud takistavad nende kudemisest, on siiapüük sihtliigina keelatud.Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka järelevalve töö ühist korraldust ja teadusprogrammide arendamise võimalusi.
Kommentaarid (0)