Eesti üks saastatuim veekogu puhastatakse reostusest

aastal ning tema kallastel on pikaajaliselt olnud tööstusalad - vasakkaldal asub Maardu tööstusrajoon ning paremal endise AS Eesti Fosforiit territoorium

Kroodi oja vee kvaliteet oli kõige halvem 1960.-70

aastatel, mil vee kaitseks ei rakendatud ka kõige elementaarsemaid vahendeid

Tänaseks on võrreldes eelmise sajandi teise poolega vee kvaliteet küll paranenud, kuid endisaegset reostust leidub ojas endiselt.

2015

aastal tehtud põhjaliku reostusuuringuga tehti kindlaks reostuse levik ja iseloom

Reostust leidub oja ülemjooksul asuvate tiikide mudastes põhjasetetes (naftasaadused, Zn, Cu, Ni, Pb) ning kesk- ja alamjooksul pinnasereostusena (As, Zn, Cu, Pb, Cd)

Fenoole ja raskmetalle leidus kogu oja ulatuses, tiikide alal leidus ka naftasaadustega reostunud vett.

Reostuse likvideerimisega alustatakse oja ülemjooksult endise AS Eesti Fosforiidi settetiikide alalt

Ligikaudu 50 000 kuupmeetrit reostunud setet kaevatakse välja ning puhastatakse kõrgel temperatuuril kuumutades

Kuumutamine on vajalik selleks, et vabaneda settes sisalduvatest orgaanilistest ohtlikest ainetest.

Puhastatud setet kasutatakse Kroodi oja keskjooksul asuva reostunud tootmisjäätmete ladestusala katmiseks

Sellele alale paigaldatakse ka oja alamjooksult väljakaevatav ligikaudu 60 000 kuupmeetrit reostunud pinnast ja setteid

Reostunud tootmisjäätmete ladestusala kaetakse seejärel vett mitteläbilaskva savika kattekihiga, millele omakorda paigaldatakse taimestiku kasvukiht

Oja keskjooksul rajatakse uus säng ja juhitakse oja uude kilomeetri pikkusesse sängi tootmisjäätmete ladestusalast mööda, Pärast tööde lõpetamist tehakse 50 aasta jooksul põhja- ja pinnavee seiret, mis annab infot jääkreostuse ohutustamise tõhususe kohta.

Tööd teostab Keskkonnaministeeriumi tellimusel Savaterra Oy koos OÜ-ga SavaClean

Lepingu maksumus on ligikaudu 8,8 miljonit eurot

Töö peab valmis saama 2021

aasta 1

oktoobriks. Projekti rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu - 85% projekti maksumusest tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 15% KIK keskkonnaprogrammist ning riigieelarvest.

Kroodi oja seisundi parandamisele aitab kaasa ka Kroodi oja piirkonna veemajandustaristu rekonstrueerimine, mida riik toetab Ühtekuuluvusfondist SA KIKi kaudu 3,6 miljoni euroga.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.