Eesti mereala sai kaitse laevadega levivate võõrliikide eest

Võõrliigid on üks viiest põhilisest ohust, mis Läänemere seisundit ohustavad. Seni on Läänemeres registreeritud 140 võõrliiki. Vahemikus 2011-2016 registreeriti Läänemeres 14 uut võõrliiki. Enamasti reisivad võõramaised taimed ja loomad meile laevade ballastvee mahutites, kust nad sadamates merre pumbatakse. Sellisel viisil meie merekeskkonda sattunud ja siia mitte sobivad liigid ohustavad meie loodusliku ökosüsteemi toimimist, näiteks hävitades oma elutegevusega olemasolevaid elupaiku või liike.

Võõrliikide leviku ärahoidmiseks tuleb konventsiooniga liitunud riikidel, milleks nüüdseks on ka Eesti, laevadele paigaldada puhastussüsteemid.

Ballastvee käitlemise nõuetest on kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel, võimalik anda vabastusi. Seda juhul, kui laev sõidab kindlat marsruuti mööda ning oht uusi võõrliike merre tuua on väike. Tõenäoliselt taotletakse Eestis vabastusi regulaarliinide laevadele, mis opereerivad regulaarliinidel, nt Tallinn – Helsingi ja Tallinn – Stockholm liinil.

Konventsioonist vabastusi hakkab andma Veeteede Amet. Selle nõuete täitmise üle hakkavad järelevalvet tegema Keskkonnainspektsioon, Veeteede Amet ja volitatud klassiühingud.

Rahvusvahelise ballastvee ja ballastveesetete käitlemise konventsiooni rakendamine kogu maailmas on vajalik, et võõrliikide levikut merealadel piirata ja vähendada võõrliikide tekitatavat keskkonna- ja majanduskahju.

Laevade ballastvee ja -setete kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsioon on Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni konventsioon, millega on käesolevaks hetkeks liitunud 69 riiki, mis esindavad 75,11% maailma kaubalaevastiku mahust.

Keskkonnaministeerium