Foto: Pixabay
Kalapüük
25. mai 2018, 21:00

Arvamuslugu | Tartu väärib tselluloositehast

Tselluloositehase ehitamise kava on tartlased tagajalgadele ajanud. Aga küsimuse saab esitada ka teistpidi – aga miks ka mitte Tartusse? Või koguni  - aga kuhu siis veel kui mitte Tartusse?

Miks peaks Tartu olema midagi erilist, kus tööstust edendada ei tohi? Majanduskasvust osasaamisest ju tartlased ära ei ütle ning riigikassastki tahavad raha saada. Kuidas see raha aga riigieelarvesse tulema peaks? Nüüd, mil on võimalus lammutada arusaam tööstuslikust põhjast ja mahajäänud lõunast, ollakse aga progressi vastu. Tegelikult ei olda tehase kui niisuguse vastu, vaid selle vastu, et tehas tuleks tartlaste õuele. Ehitatagu tehas Ida-Virumaale, teatas üks Tartu juhtvastaline. Sarnane suhtumine on ka hiidlastel meretuulepargi vastases võitluses – Hiiumaale tuulikud ei taha, aga elektrit andku mandrirahvas neile küll, las elektrijaamade saast jääb maha neist kaugele Ida-Virumaale.

Tegelikult on raske aru saada, miks e-ajastul on e-riigis üldse paberitootmist vaja laiendada. Osavad ja jõukad riigid sokutavad saastava tootmise võimalusel arengumaadesse. Praegu räägitakse küll puidu väärindamisest kavandatavas tehases, kui ka siingi on ikkagi tegu poolfabrikaadiga, sest tselluloosist märksa kasumlikumat paberit tehakse meie tselluloosist kuskil mujal, seda me ise teha ei suuda.

Aga kui pakutav tehas tartlastele ei sobi, siis milliseid konstruktiivseid ideid on neil majanduse edendamiseks? Või oskab peaga linn ainult „ei“ öelda?

Artikkel leitav siit