) uurides selgus, et nende genoom on inimese omast ligikaudu kolm korda väiksem. Kokku sisaldab see umbes miljard nukleotiidi ja üle 23 000 geeni.
Kõige lihtsam on genoomi suurusest aimu saada siis, kui teisendada selle mõõdud inimesele selgesti mõistetavaks. "Kui kujutada ette, et ühe aluspaari pikkus on millimeeter, ulatuks ahvena genoom Tartust Berliini," märkis uuringut juhtinud kalateadlane, Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professor ja Maaülikooli vanemteadur Anti Vasemägi. Töörühma järgmine eesmärk on leida üles genoomi piirkonnad ehk kilomeetripostid Tartu-Berliini teel, mis kannavad endas loodusliku valiku jälgi.
Vasemäe sõnul kujutab järjestatud genoom olulist verstaposti nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis. "Võrreldes varem uuritud kalaliikidega on meie poolt järjestatud ahvena genoom kõrge kvaliteediga, kuna kasutasime uudset metoodikat, mis põhineb pikkade DNA molekulide eraldi märgistamisel ning lühikeste järjestuste määramisel," kirjeldas Vasemägi.
Täismahus artikkel on leitav siit.
Kommentaarid (0)