Kalavalvur Kiisler kutsub inimesi Kalastajate Seltsile appi

„Kodujõgedesse kudema naasnud kalad on kurjategijaile kerge saak. Kudeva kala veest välja sikutamine näitab lisaks hoolimatusele ka ülimat rumalust,“ ütles eile Keila jõel kalavalves käinud keskkonnaminister Siim Kiisler. „Kutsun kaasmaalasi üles vahetama õhtu televiisori ees paaritunnise jalutuskäigu vastu jõgede kallastel, sest mida rohkem meid – kalavalvureid – liikvel on, seda vähem võimalusi röövpüüdjatel tegutseda on. Omast kogemusest võin öelda, et noid suuri kalu vees vaadata on vaatemänguline ning sellele lisab väärtust teadmine, et lõhilaste seisund on tänu kalavalvele kõvasti paranenud.“

Kalavalvet on iga aastaga laiendatud. Kõige rohkem kipuvad röövpüüdjad jõgedele, kus kalade tegevus kõige vilkam ning nonde kättesaamine kergem. Nii on nende üks meelispaik näiteks Keila jõgi. Kuid kalavalve on ka Valgejõel, Jägala, Pirita, Vääna, Loobu, Selja, Kunda ja Purtse jõgedel. Pisteliselt kontrollitakse lisaks lõhejõgedele ka väiksemaid meriforellidele sobivaid kudejõgesid. Erilist tähelepanu pööratakse jõelõikudele, kus kalade kontsentratsioon kõrge.

Kudemisaegne püügirahu ning vabatahtlik kudevalve on eelmistel aastatel andnud märkimisväärse panuse lõhe ja meriforelli arvukuse suurendamisse. Seda on näha nii Pirita kui Keila jõel, kus lõhilaste seisund on kalavalve tõttu oluliselt paranenud.

Kudevalve kestab 15. novembrini, mil kestab kudemise kõrghooaeg. Sel ajal on kalad enim haavatavad ja vajavad ka enam kaitset.

Kalavalvuriks saab end kirja panna [email protected] .

Lisainfot Eesti Kalastajate Seltsilt (www.kalastajateselts.ee).

Röövpüügi tunnustega kahtlasest tegutsemisest tuleb teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Keskkonnaministeerium