Kalapüük

Aasta kala sutti otse röstpannile saata ei tasu 

Kalale!, 24. jaanuar 2019 22:00
Jõesilm (Lampetra fluviatilis L.). Foto: Panthermedia/Scanpix
Kolleegide-konkurentide eestvedamisel väljaandest Kalastaja valiti äsja Eesti aasta kalaks jõesilm ehk sutt. Rangelt võttes mitte kalaks liigituva veeloomaga tasub igaks juhuks olla ettevaatlik: mürgistuse kindlaks vältimiseks tuleks seda hõrgutavat parasiiti enne küpsetamist „lüpsta“ ja hoolikalt puhastada.

Eesti rahvuskala on 2007. aastast räim, kuid kuna Eestis on valitud aasta looma, lindu ja isegi mulda, siis leiti, et miks mitte valida ka aasta kala. Seda enam, et just jõesilm on saanud aasta kala valijate hinnangul teenimatult vähe tähelepanu ja aunimetus aitab teda rahvale laiemalt tutvustada.

Jõesilm ehk sutt (Lampetra fluviatilis L.) on seaduse mõistes küll kala, kuid ametlikult kuulub see veeloom sõõrsuude hulka. Elukas toitub sel moel, et imeb end saagi (sõja ajal Narva kandis teadaolevalt ka nii ühe kui teise poole langenud sõdurite) külge ning sööb tema liha ja kehavedelikke.

Maosarnasest kehast ja jõhkrast toitumisviisist hoolimata peetakse silmu tõeliseks delikatessiks, enamasti seda röstitakse ja marineeritakse.

Vladislav Koržets kirjutas 2010. aastal Kalale.ee-s, et jõesilmu lima ja verd on sageli peetud mürgiseks. Samas pole spetsialistid siiski kindlad, kas see ikka nii on – üksmeelel ollakse vaid selles, et mürgine on jõesilmu sugulane ojasilm.

Igatahes on aga mõistlike kalameeste seas tavaks püütud jõesilmud väga hoolikalt limast puhastada. Ning mitmel pool neid ka „lüpstakse“ – surutakse korduva lüpsmisliigutusega pärakuava kaudu silmudest välja rohekas vedelik.

„Oskamata otsustada, kas jõesilmu lima ja veri on või ei ole mürgised, arvan meid käituvat mõistlikult, kui me pigem kardame kui kahetseme,“ kirjutas kalastuskorüfee. „See ei tähenda, et peaksime silmusöömisest loobuma, kuid puhastagem nad ikka hoolikalt limast, võtkem vaevaks neid ka „lüpsta” ning vältigem tooreste või pooltooreste silmude söömist.“

Mis puutub aasta kala valimisse, siis tuleval aastal peaks ka lihtrahvas saama sellel teemal internetihääletuse kaudu kaasa rääkida.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee