Kalapüük

​Küsitlus: kuidas kavatsevad erakonnad Eesti kalarikkusi kaitsta? 

Kalale!, 21. veebruar 2019, 22:00
Linnamäe HEJ Jägala jõel. Foto: Tiina Kõrtsini
MTÜ Jägala kalateed esindaja Liivia Mahlapuu korraldas asjaliku küsitluse ning uuris, mida plaanivad riigikokku pürgivad erakonnad teha Eesti kalarikkuste kaitseks ja hüdroenergiatootmise kahjude leevendamiseks

Jägala kalateed MTÜ, kes on eestvõtja Jägala lõhejõe taastamise avaliku huvide esindamisel (elektrooniline petitsioon), soovis teada milline on 2019. aasta riigikogu valimistel kandideerivate erakondade valmisolek järgneval valitsemisperioodil hüdroenergia tootmisest tingitud kahjusid minimiseerida ja Eesti kalarikkusi kaitsta. Jägala lõhedele avamine on üks etapp Eesti lõhejõgede taastamisel, millest huvitatud isikute ringkond on väga suur. Jägala jõe taastamise poolt on hääletanud üle 1600 inimese. Kalandusega otseselt või kaudselt seotud inimeste arv on 300 000.

Küsimuse ajendiks oli Jägala lõhejõe taastamise ümber käiv diskussioon. Kuigi Jägala jõe Natura 200 alal kaitse eesmärkide saavutamist nõuab ELi seadus, on olemas keskkonnaministeeriumi tahe ja avalik huvi, siis siiani ei ole astutud samme, et looduslik elukeskkonda taastada ja jõgi siirdekaladele avada.

Erinevates valimisdebattides räägitu põhjal oli erakondade seisukohtadest raske aru saada, seetõttu tuli seisukohti küsida otse erakondadelt. MTÜ Jägala kalateed esitas erakondadele vastutustundliku energiatootmise ja kalarikkuse kaitse küsimustiku, milles oli 5 küsimust.

10-st erakonnast vastas küsimustikule 8 erakonda: Eesti Vabaerakond, Eesti Reformierakond, Elurikkuse Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Erakond Eesti 200, Eesti Keskerakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Küsimustikule ei vastanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa Erakond.

Vastuste lühikirjeldused:

Eesti Vabaerakond lähtub otsuste tegemisel KeÜS (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse) Keskkonnakaitse põhikohustustest.

Vabaerakond märgib, et oma valikutes eelistavad nad energiatootmisi, mis võimalikult vähesel määral häirivad keskkonda. Erakond ei pea vajalikuks säilitada Natura 2000 aladel jõgede paisutusi, sest see ei aita kaasa Natura alade eesmärkide saavutamisele. Vabaerakond ei pea õigeks ärikasu saamist keskkonna eesmärkide arvelt kui on olemas keskkonnaalane avalik huvi. Loodusdirektiiv viitab juhtudele, millal võib kaaluda keskkonnaeesmärkide kaalumist (seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga) ja Jägala jõe juhul neid ei esine.

Eesti Reformierakond lähtub otsuste tegemisel KeÜS Keskkonnakaitse põhikohustustest. Reformierakond leiab, et Jägala kaasuse puhul teeb hüdroenergia tootmine loodusele suuremat kahju kui hüdroenergiast saadav kasu. Veelgi enam, toodetavat hüdroenergia hulka on võimalik asendada väiksema keskkonnakahjuga tuulikuga. Samas põhjustab hüdroenergia tootmine Jägala jõel suurt kahju kalavarudele ning ökosüsteemile üldisemalt. Seetõttu tuleks kaaluda Linnamäe hüdroelektrijaama tammi Jägala jões kudevatele kaladele (mööda) läbipääsetavaks muutmist.

Erakond on tegelenud aktiivselt Sindi paisu lammutamise küsimustega, mis päädis omanikult paisu väljaostmisega ning kaladele läbipääsetavaks muutmisega. 

Elurikkuse Erakond taotleb ökoriiki, milles ökosüsteemid on esmatähtsad ja majandus, sh. energiavarustus ei tohi keskkonda oluliselt kahjustada ja tagatud on KeÜS ja sellest rangemad põhimõtted keskkonnaga seotud otsustustes. Erakond toetab Natura 2000 kaitse eesmärkide eluviimiseks kõikide vajalike meetmete rakendamist, kuna see on see on EL ees võetud keskkonnakohustus. Erakond ei pea võimalikuks looduskahjuliku hüdroenergia taastuvenergeetika toetusi ja võitleb selle eest, nii põlevkivi- kui hüdroenergia saaksid õiglaselt maksustatud vastavalt kahjudele ja pikas perspektiivis need energiatootmise viisid lõpetataks. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond lähtub otsuste tegemisel KeÜS Keskkonnakaitse põhikohustustest. Natura 2000 kaitse eesmärkide elluviimisel toetavad nad selliseid meetmeid, mis on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud. Keskkonna kahjude osas nad toetavad talutavat keskkonna kahju tekitavat majandustegevust ja keskkonna kahju tekkimisel on EKRE seisukoht, et kahju peab korvama kahju tekitaja ehk Linnamäe HEJ puhul Wooluvabrik.

Selleks, et väljuda ebaproportsionaalselt suurt kahju tegevatest energiatootmise viisidest on nad algatanud biomassi ja bioenergia edendamise arengukava koostamise.

Erakond Eesti 200 lähtub otsuste tegemisel KeÜS Keskkonnakaitse põhikohustustest. Natura 2000 kaitse eesmärkide elluviimisel toetavad nad kõikide vajalike meetmete rakendamist isegi kui selleks on vaja likvideerida tehisjärvi, rekonstrueerida paise jõe vaba voolamise tagamiseks ja seisata hüdroelektrijaamade töö. Erakonna programmis on suund puhtale energeetikale, millele vahesammuks võib olla taastuvenergeetika. Puhas energeetika peab olema toodetud efektiivselt ja minimaalse võimaliku keskkonnamõjuga. Eesti võimsaima HEJ tootmist, mis toodab 0,05% kogu elektrienergia tootmismahust, nad ei toeta. Keskkonnale kahjuliku tootmisviimise tõttu tekkinud kahju peab nende arust korvama sõltuvalt olukorrast, kas kahju tekitaja või kahjulikust teost kasusaaja(d). 

Eesti Keskerakond peab keskkonnakaitset oluliseks ning lisaks KeÜS järgmisele mõtlevad nad ka tulevikule. Näiteks rahastatakse keskkonnaharidust, õppe- ning koolitusprogramme, alates koolieelsetest lasteasutustest kuni ülikoolide ja vabahariduseni. Oluline on elukestev keskkonnahoiu alane riiklik teavitustöö. Natura 2000 kaitseeesmärkide elluviimiseks toetavad nad kõikide vajalike meetmete rakendamist.

Erakond eelistab elukeskkonda väheefektiivsetele tootmismeetoditele, mis keskkonnakaitselisi eesmärke ei luba saavutada. Erakond on teadlik maailma trendidest, kus üle 20 aasta on vähendatud ebaefektiivse hüdroenergia osakaalu üldises energiatootmise mahus ning avatud paise, kui liiga kõrge keskkonnakoormusega energiatootmise viisi. Loodusressursid, kaasa arvatud kalavarud on rahvuslik aare ning kui tootmisviisi tõttu tekitatakse loodusele kahju, tuleb ressursside ekspluateerijal ning rahalise kasu saajal korvata võimalik tekkiv kahju.

Energiatõhusese eesmärkidena näevad nad lisaks kahjulike tootmisviiside vähendamisele ka energia kasutamise efektiivistamise olulisust. Näiteks väljaspool Tallinna elamufondi kaasajastamist, et pakkuda mugavaid elutingimusi väljaspool Tallinna ja elamute energiatõhusaks muutmist.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei lähtub otsuste tegemisel KeÜS Keskkonnakaitse põhikohustustest. Natura 2000 kaitse eesmärkide elluviimisel toetavad nad kõikide vajalike meetmete rakendamist isegi kui selleks on vaja likvideerida tehisjärvi, rekonstrueerida paise jõe vaba voolamise tagamiseks ja seisata hüdroelektrijaamade töö.

Erakond Eestimaa Rohelised lähtub otsuste tegemisel KeÜS Keskkonnakaitse põhikohustustest. Natura 2000 kaitse eesmärkide elluviimisel toetavad nad kõikide vajalike meetmete rakendamist ja vähese tootmisvõimsusega keskkonnakahjulikku tootmist nad ei pea lubatavaks. Riigikogus olles viisid nad sisse seaduse paranduse, mille kohaselt saab taastuvenergiatasu vaid kõigi keskkonnalubade olemasolul ja nende kohaselt toimuva tootmise korral. 

Kokkuvõte

Kõik vastanud olid ühisel seisukohal, et kõik peavad järgima KeÜSi põhimõtteid, mis sätestavad nõude kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel keskkonnakaitse kõrgeima taseme saavutamise ja säästva arengu. Küsimustikule vastanud erakondade konsensuslikuks seisukohaks on, et tootmine võib teha keskkonnale ainult talutavat kahju, mitte rohkem.

Mitte keegi vastanutest ei toeta hüdroenergia tootmist, kui toodetav energia maht on väike (0,05 % kogu elektrienergia tootmismahust) ja sama ajal tootmine toob otseselt loodusele suuri kahjusid.

Peaaegu kõik vastanutest olid valmis rakendama Jägala jõel Natura 2000 kaitse eesmärkide elluviimiseks kõiki vajalikke meetmeid. EKRE lisab, et saab olla majanduslikke eesmärke mille puhul Natura 2000 kaitse eesmärgid kõrvale jätta.

Enamuse seisukoht oli, et loodusele tehtava kahju peab korvama kahju tekitaja ehk Linnamäe HEJ puhul Wooluvabrik. Vasakpartei seisukoht oli, et kui riik on huvitatud sellisest tootmisest, siis võiks kahju osaliselt kinni maksta ka riik. Tulenevalt Loodusdirektiivi sisust Vabaerakond ei näe võimalust energiatootmise kahjude kompenseerimist äriühingu poolt. Lahendusena näevad nad Linnamäe HEJ energiatootmise ja paisutamise lõpetamist. Kahjude korvamist ei käsitlenud ka Reformierakond, kelle sõnul põhjustab hüdroenergia tootmine Jägala jõel suurt kahju kalavarudele ning ökosüsteemile üldisemalt. Seetõttu pakub Reformierakond lahendusena Linnamäe hüdroelektrijaama tammi Jägala jões kudevatele kaladele (mööda) läbipääsetavaks muutmist.

Küsimused ja erakondade vastused tervikuna

Küsimustele vastanud erakondade suhtumine on kindlasti kalandusvaldkonna inimesi rõõmustav. Paraku teeb murelikuks see, et osade erakondade renomeed määrivad mõnede erakonnaliikmete seisukohad, mis käivad risti vastu erakonna esinduse seisukohtadele. Näiteks, kui Reformierakonna esindus kinnitab, et hüdroenergia tootmine Jägala jõel teeb suurt kahju kalavarudele ning ökosüsteemile üldisemalt, siis Reformierakonna liige, Andrus Umboja, võitleb kõigi vahendite ja sõnavõttudega Linnamäe HEJ energia tootmise eest (LINK). Keda me peaksime siis uskuma? Kas Reformierakond suudab võimule saades oma erakonna liikmeid hoida eemale kahjulike otsuste tegemistest ja korraldab valitsemise nii, et erakonna seisukohtadest kinni peetaks?

Allikas: Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ, kalateed@gmail.com

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee