​Keskkonnainspektsioon tabas Peipsil 20 võrgupüügieeskirjade rikkujat

Keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna peainspektor Ivo Kask ütles reidi kokkuvõtteks, et kutselisel püügil olid põhiprobleemideks liigsed võrgud ja püügivahenditel tähistuse puudumine. Harrastuspüügil oli peamiseks rikkumiseks võrkude vale püügile asetamine, see tähendab kalastajad kipuvad oma kaldavõrke püügile asetama ühise jadana, ehkki igaühe jada peab asetsema eraldiseisvana. Endiselt on probleemiks ka nõuetele mittevastava silmasuurusega nakkevõrgud.

Püüginõuete rikkumisega seoses alustati kutseliste kalurite suhtes viis väärteomenetlust. Ühel juhul olid püügile pandud lubatust väiksema silmasuurusega püünised ja kolmel juhul oli püügile asetatud lubatust rohkem avaveevõrke. Ühel korral oli kalur eemaldanud püügivahendi tähised, aga jätnud võrgu ilma tähistuse ja märgistuseta püügile.

Harrastuspüügil alustati 15 väärteomenetlust. Viiel korral oli eksitud silmasuurustega, kaheksal korral olid erinevate kalastuskaartide alusel püügile pandud kaldavõrgud seatud jadasse. Ühel kalastajal puudus luba võrgupüügiks. Püügivahend oli küll korrektselt märgistatud, aga selle märgise järgi puudus kehtiv kalastuskaart. Üks kontrollitav harrastuskalastaja üritas püügile asetada ka teiste kalastuskaartide alusel kaldavõrke. Kalastuskaartide omanikke järvel kaasas ei olnud.

Rikkumistega seoses võttis keskkonnainspektsioon kutselistelt kaluritelt hoiule 20 võrgujada kokku 148 avaveevõrguga ning harrastuspüüdjatelt 32 kaldavõrku.

11 korral eemaldati püügilt tähistamata nakkevõrke, kokku 53 võrku ning lisaks üks tähistamata und. 

Kokku osales reidil 25 inspektorit keskkonnainspektsiooni seitsmest maakondlikust büroost (Jõgeva-, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Tartu-, Põlva-, Viljandi- ja Valgamaa büroost). Järelevalvet tehes läbiti järvel viie päevaga ühtekokku 2955 kilomeetrit.