Dee jõgi Šotimaal. Foto: Pixabay
Kalapüük
7. aprill 2019, 21:00

​Šoti parlamendisaadik: lõhepüük meie jõgedel võib hääbuda

Mure Šotimaa suurimate jõgede lõhevarude pikaajalise vähenemise üle jõudis hiljuti Holyroodi ehk kohaliku parlamendi ette.

Hamilton märkis, et kalapüügisektor annab otse või kaude tööd ligikaudu 2800 inimesele ja riigi majandusele toob see sisse 100 miljonit naela. Aga pärast paljusid edukaid aastaid on Šotimaa kalapüük „saanud koputada“.

Tema sõnul pole lõhevarude kahanemisel ühest põhjust, aga selle mõjusid on maapiirkondades tunda.

„Meil on aeg tegutsema asuda ning püüda probleeme lahendada,“ sõnas parlamendisaadik.

Kalagiid Ian Farr teatas kirjalikus pöördumises parlamendisaadiku poole, et on enam kui kolme piirkonnas tegutsetud aastakümne jooksul näinud „tõsist [kalavarude] kahanemist“. Mehe teatel on märkimisväärselt kasvanud kiskjate ehk kalasööjate loomade-lindude arvukus ning eeskätt just kosklite ja kormoranide populatsioon vajaks vähendamist.

Ning Farr lisas ka, et endiste veskite paisud ja tammid tuleks kalade paremate liikumisvõimaluste huvides lammutada.

„Inimesed tulevad igalt pool üle kogu maailma, eriti Belgiast, Saksamaalt, Norrast ja Rootsist ning ka kogu Ühendkuningriigist, et Tweedil kala püüda,“ sõnas ta. „Nad tulevad spordi ja Šotimaa õhkkonna pärast, pidades seda lõhepüügi sünnikohaks. Tay, Spey, Dee ja Tweed arvatakse olevat parimad lõhejõed ja on maailma kõige kuulsamad. Me hakkame seda võimekust kaotama.“

Hamilton lisas, et ühel hiljutisel esmaspäeval oli Šotimaa neljal peamisel jõel umbes 500-600 kalameest, kes said kamba peale vaid 20 kala. Ta avaldas muret selle majandusvaldkonna elujõulisuse üle: „Kardan tõsiselt, et see on Šotimaa lõhepüügi viimane põlvkond ja viimane täiskohaga kalagiidide põlvkond. Terve majandusharu võib lihtsalt hääbuda.“