Viljandi järv - priskete ahvenate paradiis

Veekogu kalade liigirikkus sõltub esmalt järve pindalast. Oluline on ka sügavus, sellest tuleneb erinevatele liikidele sobivate elupaikade olemasolu, nende mitmekesisus. Sügavus määrab ära ka veekogu gaasirežiimi – kui sügaval on veel hapnikku – ja seeläbi selle, kui sügavale saavad liikuda seal elavad kalad. Tavaliselt on kuni 100 ha suuruses veekogus 6–12 kalaliiki, suuremates rohkem. Klassikaline hea Eesti kalajärv on rohketoiteline (eutroofne) kihistumata, 3–6 meetri sügavune järveke, millel pindala 40–70 ha ja kus kalaliikidest domineerivad karpkalalised.

Järgnev on lühiülevaade, mis käsitleb kalauurijate tähelepanekuid Viljandi järvel toimunud katsepüükidel ja annab hinnangu sealsele kalastikule. Püüame leida vastust küsimusele, kas Viljandi järve kalastikus on hetkel suurimate isenditega järveahvenate kari.

Kuidas kalastikku uuritakse

Lugejate vääritimõistmist ennetades pean lühidalt selgitama, kuidas kalu uuritakse ehk mõni sõna metoodikast ja selle eelistest ja puudustest.

Väikejärvede kalauuringuid oleme Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuses teinud paarikümne aasta jooksul umbes 200 järvel. Olulisematel järvedel, eriti neil, kus toimub ka kutseline kalapüük või harrastuslik nakkevõrkudega püük, toimuvad katsepüügid teatud ajavahemiku järel, mõnda järve on uuritud ainult korra. Seega, iga konkreetse järve puhul on seda meist paremini tundvaid inimesi ja me ei taha olla seisus, kus muna tuleb õpetama kana, samas erinevaist paigust võrdlusmaterjali omades on meil hea ülevaade järvi kõrvutades ja muutusi hinnates, olgu siis kas ühe aasta lõikes või pikemalt.

Oluline erinevus harrastuspüüdjaga võrreldes on ka püügivahend, metoodika alusel tuleb uuringuid läbi viies püüda teaduslike, üle Euroopa standardiseeritud mitmesektsiooniliste nakkevõrkudega ja arvutustel kasutatakse ühe öö saagi analüüsi. Tavaline õngpüünis meie arsenali ei kuulu ja nendega püüdes oleksime täielikud autsaiderid ning ilmselt jääksime ka saagita. Lisaandmete saamiseks kasutame ka kapronist ja jõhvist tavalisi ühe silmasuurusega võrke, asetame püügile ka ujuvaid võrke (näiteks kui on vaja püüda roosärge, viidikat või mudamaimu). Vajadusel püüame põhjaõngede, kadiskate, rüsade, ääremõrdadega.

Tavakalameestest erinevalt tuleb varude hindamiseks ja tuleviku määratlemiseks püüda noorkalu. Kõik kalad mõõdetakse-kaalutakse, röövkaladel määratakse ka sugu ja me analüüsime, mida nad söönud on. Oluline on teada, kui vanad kalad teatud järves mingi pikkusnäidu puhul on, selleks kogume soomuseid, kaaneluid ja otoliite, et hiljem laboris neid uurides vastusteni jõuda.

Võrgupüügil on ka puudusi. Näiteks ei tabata sellega suveperioodil haugi ehk tema arvukus on alahinnatud. Latikas nakkub paremini kapronvõrku. Linaski liikumisaktiivsus sõltub oluliselt veetemperatuurist.

Järv nagu orkester

Väikejärvede kalastiku tutvustamisel langes valik just Viljandi järvele mitmel põhjusel. Sealne järv on väga tuntud, mitte ainult kui väga hea kalajärv, vaid ka kui linnale täiendavaid boonuspunkte andev lisaväärtus. Lossimäed, Viljandi Folk, „Ugala“ teater, rand, „Viljandi paadimees“ – kõik need on kindlad kaubamärgid.

Kala võib siin püüda, aga saab ka 1. mail ümber järve joosta, ujuda, sõuda, aerutada. Asukoht „peaaegu keset“ Eestit ja ülihea ligipääs veele on loodusesõbra unistus. Talvine „Kuldkala“ võistlus on mõne aastaga kujunenud hooaja tippsündmuseks.

Kalastiku seisukohalt on Viljandi järv tüüpiline orujärv, 4,2 km pikk ja mõnisada meetrit lai, pindalaga 155 ha. Suurim sügavus ulatub 11 meetrini, keskmiselt aga on järv 5,6 meetrit sügav. Selliseid orujärvi on meil teisigi (Lõõdla, Uhtjärv), aga üsna oluline erinevus on selles, et Viljandi järve vee põhjakihtides, erinevalt eelnimetatutest, peaaegu puudub hapnikuvaba ala. Selline olukord võib tekkida vaid mõnel aastal järve keskosas Kitsaskaela piirkonnas. Seega on kaladel kasutada suurem veeala.

Kirjandusallikad viitavad paljude kalaliikide esinemisele Viljandi järves. Ervin Pihu jaotuse alusel kulub Viljandi järv latika-kohajärvede hulka.

Lisaks praegusel ajal püütavatele tavalistele liikidele on siit varasematel aastakümnetel püütud külmalembese liigina tuntud lutsu, hästi hapnikupuudust taluvat vingerjat, samuti angerjat. Neid liike meie oma võrgupüükidega ei saanud. Praegu Viljandi järves kindlalt esindatud kalaliikidest ei tabanud me linaskit, kellele sobiv elupaik asub piiratud alal järve edelakalda vööndis. Möödunud aastal tabasime järvest nakkevõrkudega 10 liiki kalu: ahvenat, haugi, koha, särge, viidikat, roosärge, latikat, nurgu, kiiska ja turva. Viimane neist kalaliikidest oli saagis esmakordselt ja kaks isendit püüti järve Viiratsi-poolse kalda piirkonnast. Suurim neist oli 29,1 cm pikkune (TL) ja kaalus 257 g. Üks turb püüti ka ülemöödunud aasta talvise püügivõistluse käigus.

Viljandi järve fenomen

Viimaste püügikordade saakide alusel on hetkel Viljandi järve tähtsaim röövkala ahven. Asurkond on hästi tasakaalustatud, sest karjas on esindatud kõik vanusegrupid, samas on olulised just 6–8aastaste isendite arvukad põlvkonnad. 2009. aastal oli suurim ahven meie püükides 1090 g kaalunud ja 41,7 cm pikkune kala, möödunud aastal püütud suurim ahven oli pisut väiksem, kaaludes 1038 g oma 40,7 cm pikkuse juures. Sama võrkude arvu juures oli saagis üle 0,5 kg kuuluvaid ahvenaid 2009. aastal 32 tükki ja kolm aastat hiljem 23 tükki. Selliste ahvenasaakide vastu ei ole teiste järvede püükidest midagi ligilähedastki vastu panna.

Milles peitub siinne fenomen? Ühtset vastust on raske anda. Ehkki kõik püüdjad teavad suurte ahvenate olemasolust, ei ole sugugi lihtne neid siin tabada. Võrgupüügid näitavad, et suured ahvenad on levinud kogu Viljandi järves, siiski eelistavad nad kitsast, järsult süvenevat kaldavööndit 2–4 meetri sügavuses. Uuringu püügihetkel oli hilissuvel selline ala Lossimägede ja Huntaugumägede vaheline loodekallas, novembri alguses otse ujula piirkonnas ja selle vastaskaldal vasakule Viiratsi suunas. Kindlasti on seal ahvenale põhjatoidulise kalana sobivad toitumisalad.

Viljandi järves on ahvenal lai toiduspekter: lahatud kalade magudest leidsime särje, kiisa, ka ahvena enda noorkalu. Suuremad ahvenad olid neelanud ka väikesi nurgusid, mõnikord isegi viidikaid, kuigi viimased liiguvad peamiselt ainult ülemistes veekihtides ja põhjalähedastesse kihtidesse, kus neid saaksid haarata seal varitsevad ahvenad, satuvad haruharva. Näib, et rikkaliku toidubaasi olemasolu Viljandi järves tagab ahvenale piisava toidukoguse juures hea kasvukiiruse ja toidukonkurents on seejuures väheoluline.

Ahvenast ja kohadest

Selleks, et püüda Viljandi järvest ahvenat, oleks vaja leida nipp, mis ahvatleks teda harjumuspärase toidueelistuse juurest haarama õngekonksu sööta. Nooremad ahvenad teevad seda sagedamini kui vanemad kalad. Aga aeg-ajalt ju suuri ahvenaid püütakse… Üle poole kilo kaaluvate ahvenate arvukusele aitab kaasa ka oluline püügisurve vähenemine Viljandi järvel, sest nakkevõrgupüük on juba aastaid keelatud ja salaja püüdjaid ohjab inspektorite valvas pilk ja edukalt toimiv naabrivalve.

Suured ahvenad eelistavad toituda kitsas kaldavööndis, 2–4 meetri sügavusel, koha tegutseb aga avavees. Lõpetuseks tasubki mainida, et lähitulevikus aasta-kahe jooksul saavad mõõduliseks ka praegu veel suguküpsemata, noored kohad. Koha asustati Viljandi järve 2002. aastal ning nende kalade järglaste arvukus on tublisti tõusnud. Kui 2009. aasta saakides oli neid vaid mõni, siis möödunud aastal samaväärsetes püügimahtudes üle paarikümne, mis viitab selgele arvukuse tõusule. Järves elab ka kuni 3 kg raskusi sugukalu.

Koha toidueelistustest torkavad silma ärasöödud viidikad, mis on ka loomulik, sest erinevalt ahvenast tegutseb koha enamasti kaldast kaugemal avavees, nagu tema sealne saakloom viidikaski. Kalda lähedalt püütud kohad olid söönud aga üllatavalt rohkesti noori nurgusid (neil on ju ometi kõrgem keha), lisaks veel särge ja ahvenat.

Viljandi järve ahvenalistest röövkalad ootavad, et neid tuldaks lähedalt ja kaugemaltki püüdma. Kivi kotti!

***

Viljandi järv

• Järve veepeegel on 155,7 ha.

• Suurim sügavus on 11 m.

• Järve põhjaossa suubub Kösti oja, keskossa Valuoja. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Navesti ja Pärnu jõe kaudu Riia lahte.

• Kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga.

• Järves elavad muu hulgas ahven, latikas, särg, kiisk, viidikas, roosärg, nurg, koha, linask, säinas, angerjas ja koger.

• Latikas hoidub rohkem Männimäe ja Mädalepiku kohale ning Viiratsi ja Närskamäe vahelisele alale, haug eelistab Orika otsa ja Sammuli säärt, ahven esineb peamiselt Viiratsi kohal ning Sammuli käärus kuni allikani Kitsaskaela juures, angerjas enamasti Orika otsas.