NAINE PAADIS. Raivo abikaasa Katrin endapüütud pisikese tuunipoisiga. Foto: erakogu.
Blogid
9. september 2014, 21:00

Raivo Suviste isiklik rekord India ookeanilt

Raivo Suvistes tärkas kalamehekirg 1980. aastate teisel poolel, kui ta koos näitlejast semu Guido Kanguriga spinningupüüki proovis. Eesti veekogudel on Suviste katsunud õnne küll Otepää kandis, küll Kurkses, Saaremaal ja Matsalus, aga senine „kohalik“ rekordkala on 3,8-kilone haug. Esimese enda jaoks tõeliselt suure eluka, 20-kilose kollase tuunikala, tabas Suviste hoopis Keenias puhkamas käies.

Kalalkäigud kaugetel maadel

Suvistel on tavaks hea sõbra, samuti andunud kalamehe Viljar Meisteriga kaugetel maadel perepuhkustel käia. Olgu Kuubal, Portugalis, Egiptuses või mujal, ikka on asjad sätitud nii, et reisist paar päeva ka kalastamisele kuuluks.

2003. aasta jaanuaris Keenias, Mombasa ja Vatamu randadel lõõgastudes võttiski seltskond ette tuunipüügiretke haidest kihavale India ookeanile.

„Vesi oli täiesti sile nagu peegel, vaid paadi õõtsumine andis tunnistust sellest, et oleme merel,“ mäletab Suviste. „Tegime trollingut, vedasime lante järele.“ Rendipaadi peremees lisas lantidele boonuseks ka kalmaari ja saak ei lasknudki end kaua oodata. „Kollane tuun näeb välja paksuke ja natuke põrsa moodi, aga ta on üsna usin võitleja,“ jutustab Suviste, kelle sõnul oli tuunikaladega kõvasti pusimist. „Tõstad, annad tagasi, kerid… kui oled kala paadi kõrvale saanud, siis muidu teda paati ei saa kui kalale haak selga!“

Naised panid käed külge

Kui esiotsa vaatasid Raivo ja sõber Viljari abikaasad Katrin ja Irina kalajahti pealt, siis lausa kolme tuuni üheaegne landivõtt nakatas ka nemad hasardiga ning tuunipüügist sai kõva kahepere-rahmeldamine. Oma rõõmu suurtest, 20-kilostest tuunidest mäletab Suviste siiani. „See oli üliülev tunne, lausa heldimus! Ja ehkki sealsetes vetes ei ole 20 kilo kuigi pöörane näitaja, siis minu jaoks oli see elu esimene suur kala.“

Kahe abielupaari peale kokku saadi suuri tuunipurakaid paarikümne ringis, kuid Suvistele vägagi hästi maitsev tuuniliha jäi tol päeval söömata. „Paadiomanik pakkus küll, et paneb meile kala hotelli kaasa, et sellest seal meile õhtusöök valmistataks, aga me ei võtnud.“

Eestlaste saak leidis teistsuguse rakenduse. Nimelt tegi paadiomaniku abimees oma tööd ilma rahata, tema igapäevaleib tuli kalaturistide püütud ja paati jäetud kalade müügist sadamas.

Kuubal on Suviste hiljem püüdnud näiteks ka barrakuudat, aga oma rekordtuuniga võrdset elukat pole ta saanud ei sealt ega mujalt.

Kalaretked jätkuvad. Pikk ja kurnav suvine teleseriaalide võtteperiood seljataga, põrutab Suviste septembri lõpus Soome, Turu saarestikku ahvenat, haugi ja räime püüdma. Ikka sõber Viljari ja abikaasadega.