Kuidas pildistada kala? Nõuandeid loodusfotograafidelt

Kuidas siis panna see üks pilt pajatama muhedat lugu ja jäädvustama eredamaid hetki? Kõik saab alguse sellest, millist sõnumit soovitakse edasi anda. Kas soovid oma püütud saagist dokumentalistika mõttes paar klõpsu teha või võiksid su pildid rääkida kogu loo emotsionaalsest kalalkäigust ja koos vägevate trofeepiltidega? Läheneda võib mitut moodi ning kalapildid saab jagada mitmeks alamkategooriaks.

Dokumentalistika

Alustame kõige lihtsamast. Pilt ainult oma saagist oleks tinglikult öeldes dokumentalistikapilt. Ehk siis pilt, mis jäädvustab vaid saagi. Siin tuleb kasuks jätta meelde mõned lihtsad asjad, mida jälgida.

Oluline on võrdlusmoment. Alati ei ole mõõdulinti või kaalu käepärast, et näidata väljapüütud puraka pikkust või kaalu. Seega jäädvusta trofee koos mingi tuttava ja arusaadava esemega, mis annab aimu kala suurusest. Kõige käepärasem on püügivahend ise, mis annab ka kenasti edasi info, millise riistaga saak kätte saadi.

Tähtis roll on ka taustal. Jälgige, kuhu taustale kala asetate ning valgust, mis kalale peale langeb. Oma uhket modelli ei oleks soovitav jäädvustada selliselt, et see taustaga pooleldi kokku sulandub. Hea on, kui taust oleks neutraalne ning laseks modellil esile tulla. Ka tugev päikesevalgus hakkab soomustelt koledalt vastu peegeldama. Sama juhtub, kui kasutada otsevälku.

Keskkond + trofee

Palju enam kõnetab vaatajat foto, mis jäädvustatud koos keskkonnaga ehk trofee + keskkond. Ka selline keskkonnafoto on suuremalt jaolt dokumentalistikamaiguline, kuid koos keskkonnaga saagi kaadrisse jätmine annab vaatajale edasi rohkem infot selle kohta, kust kala sai püütud, millistes tingimustes ja millisel aastaajal.

Kui eelmise foto puhul piisab vaid tausta ja valguse valimisest ning võrdlusmomendi tekitamisest, siis keskkonnapildi puhul tuleb lisaks nendele aspektidele tähelepanu pöörata kompositsioonile. Kuhu kaadris paigutada põhiobjekt ehk jäädvustamist vääriv saak ja kuidas taust sättida? Kas panna jõekäär või järvekallas kenasti looklema kaadris või jätta taamale metsatriip või põllulapid? Võimalusi on tohutult.

Kuigi fotograafias kehtivad teatud kompositsioonireeglid nagu maalikunstiski, ei pruugi olemas olla „õiget“ viisi pildistamiseks. Alati võib reegleid rikkuda ja kadreerida nii, nagu tahad ja paremaks pead. Kes ei ole pildistamisega väga tuttav, siis mõnest lihtsast reeglist võiks alguses siiski kinni pidada. Kaks kõige lihtsamat märksõna on kolmandikureegel ja nn „kuldlõige“.

Kolmandikureegel ja kuldlõige

Inimese silm on harjunud vaatama pilti teatud viisil. Tavaliselt jagame alateadlikult pildi kolmeks, nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Selline pildi lõikumine tasakaalustab kenasti kaadri. Heaks näiteks kolmandike reegli kasutusaladest on maastikupilt (milliseks on ka kala+ keskkond pilt). Kui tähelepanu objektiks on maa või vesi horisondini, tasub taevast jätta üks kolmandik pildist ning maad või vett kaks kolmandikku. Kui aga tähelepanu on koondatud taevale, siis taevast kaks kolmandikku ning maad üks kolmandik pildist.

Kuldlõikeks saab pidada lõikepunkte, mida läbivad kolmandikureegli järgi jagatud lõikepunktid. Paigutades põhiobjekti ühte nendest punktidest, võtab meie silm millegipärast pilti tervikuna paremini vastu. Samuti on pildi korrektsuse huvides vaja mainida, et horisontaalsed jooned (näiteks horisont) ja vertikaalsed jooned (näiteks taustal paistev majakas) võiksid olla pildil sirged.

Hea on veel meeles pidada selliseid märksõnu nagu liikumissuunad, diagonaalid, vaatenurk jne. Alati on parem, kui objekti liikumissuunas või vaatesuunas oleks rohkem vaba ruumi kui seljataga. Ka saab huvitavama kompositsiooni, kui erinevad diagonaalid panna jooksma. Näiteks kui jõe kallas lookleb pildiga diagonaalselt, siis oma püütud trofee võiks paigutada diagonaalselt jõe kaldaga kaadrisse. Võttenurga muutmisega saab samuti palju mängida ning pilti huvitavamaks muuta. 

Võimalus on ju rohujuuretasandile laskuda kui ka mõne kõrgema objekti otsa ronida ning sealt pilt teha. Samuti võiks jälgida, et kaadris paistvat peaelementi nagu kalamees või püütud saak ei läbiks lõikuvaid jooni (oksad, horisont jne).

Kui kõiki neid märksõnu hakata omavahel kombineerima ning nendest kinni pidada, saab suhteliselt kerge vaevaga kena jäädvustuse.

Pildil olgu idee

Kuid nüüd peamise juurde. Üks ja esmane reegel on reegel nimega „pildi idee“. Tuleb valmis mõelda kaader ja mõte, kuidas just see pilt jutustab oma loo. Oleks parim, kui see pilt sünniks teie peas enne selle jäädvustamist kaameras. Pildi idee reeglit on paraku just kõige keerulisem teostada.

Kui õnn naeratab ja ridva otsa jääb tõsiselt uhke elukas, siis oleks ju soov ka ennast koos purakaga jäädvustada. Trofee koos püüdjaga! Ka sellise pildi puhul ei saa unustada eelmainitud märksõnu ja näpunäiteid. Ainuke raskendav tegur on asjaolu, et vajad teist kalameest, kes sinust pildi teeks. See ei ole samas alati takistuseks.

Kaameratel on olemas aegvõtte programm, mida kasutades saad ka üksi olles ennast jäädvustada. Küsimus võib tekkida, et kuhu kaamera panna, kui statiivi ei ole. Kaamera saab asetada ka kuhugi tasasele pinnale, nagu känd, kivi, oma seljakott jne. Soovituslik oleks kaamera alla panna näiteks kokkukeeratud dressipluus või fliis, mis aitab kaameral stabiilsemana paigal püsida.

Lihtsama „traadist“ tehtud statiivi saab fotokauplusest kätte vähem kui 10 euroga. See on küll vaid 10 cm kõrgune ja kaalub 50 g, kuid on kompaktkaamerale sobilik kaaslane. Veidi suuremate statiivide hinnad, mis on sobilikud hübriid- ja kergematele peegelkaameratele, algavad 30 eurost.

Ka „trofee koos püüdjaga“ teema juures tuleb kõigepealt mõelda kohustuslikule reeglile – pildi idee. Kas soovid tavalist dokumentalistikajäädvustust või hoopis lõbusamat laadi pilti? Ühe ideena lõbusama pidi jäädvustamisel võib kasutada lainurkobjektiivi, mis lähemalt pildistamisel moonutab perspektiivi. Nii saab tõepoolest havile vaksasuuruse silmavahe teha.

Ka looduse rahu väärib pilti

Veel saab sõpradele näidata seda fantastilist tunnet ja rahu, mida kalastades loodus sinu ümber pakub. Pilt koos kalastajaga. Tihtipeale pakub hommikune või õhtune loodus meeldejäävaid hetki – udu, päikesetõus või loojang, värvide mäng vetel, kaunid vaated ja palju muudki. Kui kogu rõhk kalastamisele ei kulu ja natukenegi jääb mahti ümbritseva looduse nautimiseks, siis sobib ka seda jäädvustada.

Kokkuvõtvalt – pildi kaudu saab sõpradele jutustada vägagi värvika kalaloo. Fotojutustuses tasub kombineerida pilte, näidates nii loodust koos kalastajaga kui ka sealt püütud saaki.

Kui kirgliku püügi vahelt vähegi tahtmist ja aega leida, tasub piltide tegemine igati ära ning hiljem on hea meenutada ja jagada seda suurepärast tunnet, mis sellel päeval valitses.

***

PAARI SÕNAGA KAAMERATEST JA LISAVARUSTUSEST:

Kaamerad jagunevad oma ehituse tüübilt kolmeks. Mis puudutab brände, iga kaamera tehnilisi omadusi ja pildi kvaliteeti, siis tasub Internetis natuke uurimistööd teha ja ise otsusele jõuda. Otsustamisel aga ei maksaks unustada, et head pilti ei tee mitte kaamera, vaid see, kes kaamerat käes hoiab!

• Kompaktkaamerad on reeglina kerged ja väikesemõõdulised, leides lahedalt ruumi püksi- või jopetaskus. Mõnedki mudelid on pritsme- või veekindlad, mis võib olla üsna kõnekas argument sellise kaamera soetamiseks. Kasutamine on tehtud lollikindlaks ehk lülita aparaat sisse ja pildista. Viimastel aastatel on kaameratele hakatud lisama ka manuaalseadistusrežiime, mistõttu on need leidnud tee ka teadlikumate kaamerakasutajate varustusse. Siiski paljud kompaktkaamerad on tänu oma sensori väiksusele pildi kvaliteedilt kehvemapoolsed, objektiivid on „pimedad“ või objektiivi teravus ei ole kõige parem. Pimedates oludes pildistamine on keeruline või võib üldse ebaõnnestuda. Hinnad jäävad 100 ja 600 € vahele.

• Hübriidkaamerad on viimase paari aastaga saavutanud peadpööritava populaarsuse. Tegu on aparaadiga, millel on küll võimalik vahetada objektiive nagu peegelkaameratel, kuid puudub peegelkaamerale omane peegli-prisma süsteem, mis võimaldab kaamerat hoida oma mõõtudelt väiksena ja kergena. Kaamera suureks eeliseks just ongi tema väiksus ja samal ajal kompaktkaamerast oluliselt suurem, vahel ka peegelkaamerasuurune sensor. Suurem sensor tähendab teravamat pilti ja vähem müra, mistõttu on pilt tehniliselt kvaliteetsem. Objektiivid on vahetatavad parema kvaliteediga kui kompaktkaameratel ja on olemas võimalus kasutada ka spetsiaalseid portree- või makroobjektiive. Neil puudub aga veekindlus, mistõttu märjakssaamine võib kalli kaaslase omanikule kulukaks osutuda. Loomulikult on võimalik endale alati juurde soetada veekindel kest või kasutada kainet talupojahoolsust, et vajalik vahend kaitstud oleks. Hinnad jäävad 250 ja 1100 € vahele (kaamera + kit-objektiiv)

• Peegelkaamerad on kahest eelmisest tüübist oluliselt raskemad ja keerukamalt käsitsetavad. Samas on neil suurim ja kvaliteetseim objektiivide ja pea lõputu lisatarvikute valik. Üldiselt võib hinnata, et peegelkaameratel on parim pildikvaliteet ja osad peegelkaamerad on ka veekindlad. Hinnad algavad 450 eurost (kaamerakere + kit-objektiiv) ja koos lisadega võivad ulatuda uute luksusautodega võrreldavate hindadeni.