Ühesõnaga, 2 nädalat tagasi oli siis see hetk, kui enam ei suutnud sekunditki kodus istuda ja oli vaja ennast merele vedada. Terve nädal enne seda püha üritust olin emhi ilmakaartil pingsalt pilku peal hoidnud ja nii veetemperatuur kui veeseis olid mul täiesti peas. Samuti tuule suund ja tugevus. Kes mäletab seda kauget aega, see saab aru, et need kaks näitajat olid kõike muud kui normis. Enivei, ajugümnastikat sai tehtud kõvasti ja valisin lõpuks välja kaks teoreetilist kohta, kus oli lootust, et torm pole vett totaalselt sassi peksnud. Pikalt sellest jahuda pole. Esimene koht OLI totaalselt sassis ja teine koht oli selline, et tagasi mõeldes tundus esimene koht siis lausa kristallselge veega olevat... Ja tuulel on imekspandav võime puhuda alati otse peale, sõltumata tegelikust suunast. Ka lained tulevad alati randa, isegi taganttuulega. Igatahes nägi meri välja selline nagu selles pisikeses failikeses paistab. Tegelikult hullemgi, video ei suuda seda meeletust just liiga hästi edasi anda...
Nii et püüda loomulikult ei õnnestunud, püügi imiteerimisega sain aga loodetavasti hakkama.
Nädal hiljem oli asi oluliselt parem. Vesi oli küll koledasti maas, aga täiesti selge ja juba täiesti aktsepteeritava temperatuuriga.
Vanadus, vanadus. Taaskord ei saanud ma õigel ajal voodist välja... Õnneks just liiga hilja peale ei jõudnud ja ca 9.30 tegin esimesed sammud vees. Paraja tugevusega läänetuul tekitas idee minna ühele oma lemmikplatsile, kus küll põhiline tegevus siiani käinud ajaliselt jupike hiljem. No aga miks mitte proovida? Meeldiv tõde oli see, et kedagi ma ei kohanud. Üliselgest ja tuulevaikusest tingitud plekksiledast veest tingituna pidin liikuma üliaeglaselt ja vaikselt. Olin jõudnud kivikaril ronimisega vast poole kauguseni, kui nägin kaldal üht härrasmeest, kes kindla sammuga otse minu suunas jalutas. Tavaliselt olen kamminud läbi kari selle külje, kus nüüdki olin, aga püüan kari tipus ja just vastasküljes. No midagi, kiirendasin pisut sammu, et ikka ise oma lemmikkivi hõivata.
Tegelikult lihtsalt üks vise paljudest, pealegi võrdlemisi kiire ja lohaka liikumise pealt ja mitte eriti kaugele, kivide vahele. Peale paari meetrist kerimist jäi lant põhja kinni ja olin sunnitud seisma jääma ja pisut agressiivsemalt tirima. Misjärel "kivi" põhjast lendu tõusis, kena küünla viskas, landi suust välja sülitas ja jeehat pani. Ropendasin pisut aega vaikselt. Samuti nagu kõige esimese käigu null on kurb tõde seegi, et alati olen hooaja esimese kala puhul nii roostes, et ei suuda midagi tarka teha ja kui kala just ideaalselt ilusti otsas ei istu, läheb ta minema.
Edasi jõudsin mina oma kivi otsa ja see teine härra loopis nii siin kui seal väheke ja lõpuks loobus üldse, läks minema. Vee-elukad oleksid justkui seda hetke oodanud: kus nüüd läks alles elu keema! Väljahüpped ja keerised pinnal, krt ei suutnud korraga kõiki suundi haarata, kuigi oleks tahtnud. Ent enamus kogu sellest mängust oli viskeulatusest väljas. Kas siis piki kallast liiga kaugel või küll minu sektoris, aga liiga avamerel. Mõned "mulksud" olid aga üsnagi lähedal. Olin just teinud x suunas väga pika viske, kui täiesti teises kohas ja täiesti visatavas kauguses käis pinnal selline prauh!, et pidin ehmatusest kivi otsast alla kukkuma. Kerisin oma landi välja kiirusega, mis pani rulli suitsema ja pommitasin mõnegi hea korra seda eelmist kohta. Null. Nii veel paaril korral. Ühe pinnalkäigu järel siiski toimus ka soovitud tulemus ja mõnuga tõdesin, et kala on taga. Oli ta mõõdus või mitte, ei tea. Jäme oli ta küll kui kurat, aga pikkuselt kindlasti mitte just eriti üle mõõdu. Kui üldse. Igatahes nautisin temaga seda väsitamisprotsessi täie rauaga ja väga pikalt. Sidur kinni ja sidur lahti. Pikad sööstud ja kerin ta jälle enda juurde. Kuni vist kala sellest mängust tüdines ja otsast läks. Ja käsi südamel: mitte grammigi polnud kahju. Hiljem oli veel üks rabamine ja peale seda arvasin, et esimese mõtetastud püügipäeva kohta ehk aitab kah. Muuseas, kogu tegevus toimus praktiliselt plekksileda veega.
Ilmajuttu lõpetuseks: 04.10.2014. Asukoht: Tallinnast päris kaugel idas. Tuul: eelmise paari päeva lääne- ja edelatuul oli asendunud lõuna- ja kagutuulega. Hommikul oli sisuliselt tuulevaikus, pealelõunat keeras tuule itta ja hakkas kergelt tugevnema. Päikest pilvede tagant ei paistnud, isegi kerget vihmasabinat sain paaril korral. Vesi oli ca 12 kraadi.
Kommentaarid (0)