Varustusevihjeid merikapüüdjale

Pilt 1: VALIK LANTE. Millist lanti pakkuda merikale peibutiseks, et see temas ka huvi äratab? Vastuse leiate sealtsamast merest, kust hakkate meriforelli püüdma. Nimelt kuuluvad selle jõulise kala põhimenüüsse kilu, suur tobias ja väike tobias ehk nigli. Kõik need kalad on sihvaka kehaehitusega ja sellest tuleb lähtuda ka landivalikul. Landi mäng ja värv sõltuvad kala aktiivsusest, vee temperatuurist jne. Üldiselt on nii, et mida külmem on vesi, seda külmemad on landi toonid ja seda rahulikumaks jääb landi mäng. Enim levinud landikaaluks on 20–22 g.

Pilt 2: RULLIEELISTUSED. Meriforelli püügiks kasuta 4000 suurusega soolaveekindlat haspelrulli. See rullimõõt sobib 3-meetrise ridvaga hästi kokku ja sa saad tänu heitepikkusele rullist ja ridvast välja võtta maksimumi. Hea rull on ristkerimisega, mis tagab liinil parema mahajooksmise poolilt heite ajal.

Pilt 3: NOAD KAASA! Kalastuskeskus pakub laias valikus taskunuge, kalastuspusse ja fileerimisnuge. Kalale minnes pane kalastuspuss alati vööle ja fileenuga kalakasti. Kui kalastuspuss on abivahend kalamehele igasugusteks lõikustöödeks – on siis vaja metsast õnge toetamiseks harki lõigata või kotikalal verd välja lasta –, siis fileenuga hoia ainult kala fileerimiseks. Fileed lõika puidust lõikelaual, et noa tera säiliks. Puidust lõikelaual on parem ka fileetükki fileekahvliga kinni hoida kui plastikust lõikelaual. Fileenuga on soovitatav teritada vaid terituspulgaga!

Pilt 4: MILLIST RITVA EELISTADA? Merikapüügiks on sobilik ridvapikkus 2,7 kuni 3,3 m. Kõige levinumaks on 3,0 m. See, kas ritv on keskpaindega või otsapaindega, ei mängi siin erilist rolli. Tähtis on see, et ritv oleks kerge ja sellega oleks hea 15–25-grammist lanti loopida ning suurt kala juhtida.

Pilt 5: ET NÄHA KA VEE ALLA. Ei oma tähtsust, mis kala sa parasjagu püüad või veest välja sikutad, tähtis on see, et sina näeksid vette ja saaksid landi õigesse kohta visata või siis kala vees olevatest takistustest mööda juhtida. Nimelt võtavad polaroidpäikeseprillid ära vee peegelduse, mis takistab meil otseses mõttes vee alla vaadata. Ärge ajage segamini läbipaistmatut vett ja vee peegeldust, sest läbipaistmatu vee vastu pole prille veel loodud.

Pilt 6: TAMIIL. Meriforelli püügiks kasuta alati tamiili, sest tamiil annab venima ning töötab kalamehe ja kala vahel „amordina“. Kuna meriforell ehk iherus on väga jõuline kala ning teeb äkilisi sööste ja hüppeid, siis annab tamiil nii mõnegi kalamehe tehtud vea andeks, mida nöör ei teeks. Tamiili eelis on ka see, et ta ei lähe meres kivide vahel püüdes nii kiiresti narmendama nagu nöör.

Pilt 7: VÄÄRT SAAPAD. Kahlamissaapad peavad olema jalga toestavad, sest vastasel juhul võib märgadel kividel jala kergelt välja väänata. Et saabas oleks võimalikult kindlalt aluspinnale kinni naelutatud, tuleb valida pinnasele sobiv tallamaterjal. Kasuta kividel vilttallaga ning liivastel ja mudastel pindadel vibram-tallaga saapaid.

Pilt 8: PÜKSID JA JOPE. Merikat püüdma minnes pööra tähelepanu kahlamispükstele ja kahlamisjopele. Kahlamispükse valmistatakse kolme eri sorti. Kõige algelisemad on kummipüksid. Need ei lase kehal hingata ja on jalas rasked kanda. Tavaliselt on ka kummipükste tallaosa samast materjalist mis püksid ise ja selline tald on märgadel kividel ohtlikult libe. Teine võimalus on soetada endale neopreenpüksid, mis polegi kõige halvem valik, kui kalamees pikalt hilissügiseses jäises meres kala taga ajab. Eeliseks see, et neopreen on väga soe, puuduseks aga sama olematu hingamine nagu kummipükstel. Kolmandad ja kõige mugavamad kahlakad on valmistatud vettpidavast ja hingavast kandast. Tänu materjalile on püksid kerged ja neid on mugav kanda. Vastavalt veetemperatuurile lisad alusriided ja mugavaim komplekt ongi koos. Kangast pükste juurde käivad veel eraldi kahlamissaapad.

***

.