KENA MÄLESTUS. Pildil Igor koos 2013. aasta kevadel Naissaare alt tabatud ligi 2-kilose iludusega. Foto: erakogu.
Blogid
19. oktoober 2014, 21:00

Igor Rõtov: "Pime õnn otsustas saatuse!"

AS Äripäev peadirektor Igor Rõtov armastab veeta aega forelli ning talvisel ajal ka ahvenat taga ajades. Rõtovi sõrme haaras pime kalameheõnn viisteist aastat tagasi ja mõistagi „läks“ seejärel terve käsi.

Ebaloogiline õnn

Tahtmist oli, aga vastust küsimusele, kuhu Eestis forelli püüdma minna, Igoril polnud. Nii otsustas ta koos ühe „samas seisus“ sõbraga minna kalastustarvete poodi nõu küsima. Müüja – kelleks, nagu hiljem selgus, osutus legendaarne punasekütt Rein Truumets isiklikult – arvas, et päris hea koht peaks olema Prandi jõgi.

Asi klaar. Autole hääled sisse ja minek! „Oli juunikuu, kell oli kaksteist päeval ja väljas valitses kohutav palavus, 30 kraadi sooja,“ pajatab Igor. Prandi jõel valiti Türi lähedal Tori silla kandis välja koht, kust tagantjärele mõeldes poleks pidanud mitte keegi mitte ainsatki forelli saama. „Vool oli selles kohas aeglane, jõgi taimi täis, vees palava ilmaga napilt hapnikku,“ kirjeldab Igor. „Lisaks vohas kaldal täielik võsa, visata sai kuidagi puude vahelt, paari meetri jagu. Täiesti vale koht!“ Ent võta näpust – juba kolmanda viskega oli Igoril kilone kala otsas. Ja sõbral samuti! Ning natukese aja pärast jälle – taas kilone! „Ja midagi pääses veel otsast äragi. See oli tõeline pime algaja õnn, tänu millele saidki mu kalalkäigud alguse,“ tõdeb Igor ja tunnistab samas, et lähima aasta jooksul see õnn enam ei kordunud.

Suur saak pole hea

Kuid kirg jäi. „Vana Nevskaja ja lusikalandid asendusid tasapisi moodsama varustusega ja hoolimata sellest, et järgnev aasta oli sisuliselt tühi, oli emotsioon see, mis haaras ning ikka ja jälle õnne katsuma sundis. Oleks olnud see esimene käik tühi, siis ilmselt poleks ka kirg süttinud,“ arvab Igor.

Täna ütleb Igor, et on endiselt õpilane: „Püük on ettearvamatu – võid saada kala sealt, kust teda justkui ei peaks saama, ja iga korraga õpid midagi uut. Minu arvates kalapüüki teoreetiliselt õppida ei saagi. Olgu allikaks käsiraamat või kas või Truumets, loevad ennekõike kogemused ja need tulevad vaid ajaga.“

Igor sõnab, et väga palju kala saada pole hea – siis kipub hasart ära kaduma. Ning viieteistkümne aastaga on ta mõistnud, et saak kui niisugune teda niivõrd ei huvitagi. „Mind köidab see hetk, kui käsi tunneb, et suur kala rabab lanti, ning püüginauding sellest hetkest kuni kala väljavõtmiseni. Lisaks on kalapüük parim viis lõõgastumiseks. Kui olen vee ääres, lülitub kogu muu maailm täielikult välja. Kunagi püüdsin rohkem jõel, aga nüüd viimasel ajal pigem merikat, sest jõgedel käib palju rahvast.“

Vahelduseks käib Igor igal aastal Norras lendõngitsemas ja Peipsi jääl ahvenat noolimas. Ning kui ta kalastab koos oma parima kalastussõbra Priit Leitoga, on meestel tavaks võistu püüda. „Forellipüügis on temal parem käsi, jääpüügil aga minul. Koos käies võistleme, kes saab suurema kala, ning võitja saab teise landikohvrist endale ise auhinna valida.“

***

Igori priskemad kalad

* 6,5 kg haug ühest väikejärvest

* 2,9 kg merikas Lohusalust

* 3,5 kg lõhe Norrast

* 1,2 kg ahven ühest Norra väikejärvest

* 1 kg ahven Peipsist

***

.