Särge, ahvenat ja havi!

Et enne jäätulekut muutub särg passiivsemaks ja hoiab end veekogu sügavamatesse paikadesse, siis on tulemuslikum tema püük taliõngega ning väike kirptirk söödastatuna kärbsetõugu või sääsevastsega ja peenikese tamiiliga rakendus annavad sel aastaajal parima tulemuse. Paiga sissesöötmisel tuleks kasutada vähem lõhnastatud ja maitsestatud söödasegusid. Hästi töötavad väiksema toiteväärtuse ja fraktsiooniga söödad, maitseainetest vanilje ning kanep. Sissesöötmisel kehtib reegel – enne vähem kui rohkem, kuna kalade ülesöötmise oht on suur ja liigne sööt võib kala võtu halvemaks muuta.

Aeg on üle minna „talveajale“! Nimelt särg on väga hea elussööt röövkala tabamiseks ja paljud püüavadki talve lähenedes teda just sellel eesmärgil. Vaiksema ilmaga saab taliõngega särge püüda ka paadist, aga mõnusam on sellist püügiviisi teostada sillalt või purdelt. Kalameeste jaoks, kes igatsevad esimese jää tulekut, on selline püük hilissügisel väga hasartne.

AHVEN. Püük sikutiõngega paadist.

Ahven on novembris, kuni jää tekkimiseni veekogudele, suhteliselt laisk. Ta on kogunenud parvedesse ja ei liigu võrreldes varasema soojema perioodiga enam nii aktiivselt erinevates veekihtides vaid hoiab rohkem põhja lähedale. Parimaid püügiviise oma tulemuslikkuselt on sikutipüük triivivalt paadilt. Selle püügi eelis on mobiilsus, ehk kala leidmiseks saab suurema ala läbi kammida. Kui ahven on avastatud, tuleks paat ankrusse panna ja igaks juhuks märgistada koht väiksema poiga või võimalusel GPS- seadmes. Püük käib väiksemast sorti latist ja soovituslikult erksama tamiiliga õngega, sest hämar-sombusel ajal on nii parem õngeliini jälgida. Peibutiseks võib kasutada klassikalist peipsi sikutit või põiklante, mille mäng on eluskalaga väga sarnane. Ei ole harvad juhud, kui mõne tunniga on parvest hea suitsuahjutäis seda triibulist kalakest saadud! Nii õnnestus ükskord Peipsi järvel ühe püügipäevaga tabada tubli ports - üle 30 kg - korralikku kala! Mina kui hull talikalastaja julgen sellist püügiviisi kõigile soovitada ja ütlen, et igav teil küll ei hakka!

HAUG. Trolling Suur-Emajõel.

Trolling ehk landi vedamine paadi järel on sügisel väga efektiivne püügiviis haugi tabamiseks. Seda enam, et sellel ajal satub landi otsa ka tõeliselt suuri isendeid. Suuremaid hauge tasub otsida sügavamate aukude lähedusest, kus neile meeldib oma ohvreid varitseda. Peibutusteks, mis on minule ja meie paatkonnale edu toonud, võin soovitada Rapala Shad Rap-i ja Jointed Shad Rapi. Landi värvitoone või suurust valin vastavalt ilmale ja veeseisule. On inimesi kes loevad seda püügiviisi igavaks, kuid tavaliselt ei oska nad lihtsalt õieti antud stiilis püüda. Kui aga kasutada õigeid võtteid, vedamise kiirust, vahetada landi suuruseid, värve ja sügavusi on see väga huvitav ja tulemuslik kalastamise viis.

Sel sügisel on minu suurimad Emajõest saadud haugid olnud kaaluga 3,8 ja 6,6 kg, kaaslastel koguni 7,5 kg ja 8,6 kg. Trollingut saab harrastada külmade tulekuni, kuna ridva rõngad miinuskraadide juures jäätuvad kinni! Emajõele trollima minnes peab arvestama ka landi kinnijäämisega, kuna esineb palju ronte ja seda just sügavates aukudes! Sestap tasub kaasa võtta landipäästja ehk sulane ja peibutisi võiks ka olla rohkem kui üks-kaks!

***

.